Olla või mitte olla, esitati Valkas hamletlik küsimus maa-aluse kultuurikeskuse Bāze (Baas) teemal hiljuti Valkas peetud militaararhitektuuri teemalisel seminaril.
Punkrisse plaanitakse noortekeskust
4. november 2012, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaleht Ziemeļlatvija kirjutas, et suurem osa kohaletulnuid oli seda meelt, et endise Nõukogude armee mahajäetud sõjaväebaasi punkrid tuleb korda teha ja sinna noortekeskus luua.
Sellest, et paljud omavalitsustegelased ja eraisikutest huvilised ei aja niisama tühja juttu, annab tunnistust praeguseks juba tehtu. Projekti «Valga-Valka atraktiivsuse suurendamine» käigus koostas Ivars Šļivka arhitektibüroo punkrite uuendamise tehnilise projekti. Omavalitsuse spetsialist Ernests Lībietis koostas koos linna noortega ja Hipotēku Banka toel Valka ja selle lähiümbruse militaarobjektide kaardi.
Huvi, ettevõtlikkus ja ühiskonna moraalne tugi on seega olemas. Peamine takistus on raha, sest projekti elluviimine läheb maksma üle kolme miljoni lati.
Üks mainitud noortest entusiastidest, Ilze Gaile rääkis, et kõik algas kultuuri mittemateriaalsete väärtuste otsimisest. Selle käigus leiti loodusest mitu huvitavat ajaloo vaikivat tunnistajat, mis viisid mõtteni koostada kaart.
Näitena tõi Gaile oma koduvalla Bilska, kus metsamaastikul märgati suuremapoolset kivihunnikut. Kohalikke küsitledes saadi teada, et tegemist on kunagise kooli jäänustega. Samamoodi avastati soost metsavendade hästi säilinud punkrid.
Ka Valkas on paiku, mida möödakäijad ajalooga vaevalt seovad. Näiteks gümnaasiumi ja laste mänguväljaku juures olev mändidega kaetud künkliku ala puhul on tegemist 18. sajandil Põhjasõja päevil feldmarssal krahv Boriss Šeremetjevo eestvedamisel ehitatud kaitserajatistega. Need oleksid linna pidanud kaitsma rootslaste võimaliku pealetungi eest.
Lähemast minevikust on pärit noodsamad Nõukogude armee punkrid, mis vaatamata ajahamba puremisele ja vanametalli otsijate tegevusele küllalt heas korras. Arhitekt Šļivka sõnul on eesmärk pärast rekonstrueerimistöid ja kultuurikeskuseks kohandamist taastada objekti esialgne väljanägemine ehk katta see taas pinnasega.
Tehtut hindas kõrgelt seminarile esinema kutsutud teaduste doktor Aigars Lielbārdis, kes ütles, et valkalased võiksid selles osas olla Läti teistele kihelkondadele eeskujuks, soovides seda peaaegu ajaloolist objekti praktiliselt kasutada.