Kuidas on Eestis lood maavaradega?

, keskkonna­ministeeriumi osakonna­juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Raudsep
Rein Raudsep Foto: Erakogu

Tänavu kevadel alustas keskkonnaministeerium ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava koostamist. Selleks, et osaleda saaksid võimalikult paljude huvirühmade esindajad, korraldame avalikke arutelusid. Esimene neist toimus 19. veebruaril ja tõi ministeeriumi suure saali rahvast täis.

See kinnitab tõika, et inimeste huvi keskkonna ja sellega seotud küsimuste vastu on suur. Seejuures pööratakse kõige enam tähelepanu oma kodukohale ja selle lähiümbrusele.

Kasvab ka nende hulk, kes soovivad meie elukorralduses aktiivselt kaasa lüüa. Selle üks eeldus on aga info kättesaadavus. Mida rohkem ja täpsemalt inimesed teavad, seda asjatundlikumalt nad keskkonna heaks tegutsevad.

Eesti maavaradest annab ülevaate keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti ühistööna käivitatud keskkonnaregistri maard­late nimistu. See on andmebaas, mis sisaldab andmeid kõigi maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paiknevate maavarade kohta.

Andmebaas asub maa-ameti koduleheküljel kaardiserveris www.maaamet.ee ja täieneb pidevalt. Märtsi lõpu seisuga oli seal üle 800 registrikaardi, kuhu on kantud dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba varud maardlate või nende osade kaupa.

Lisaks on maardlate nimistus andmed kehtivate ja taotletavate maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade kohta.

Kuna maardlate nimistu on ühenduses maa-ameti maainfosüsteemiga, on kaardil nähtavad kõigi maardlate ja neid moodustavate maavaravaru plokkide piirjooned ja kategooriad. Seejuures saab maardlate ja mäe­eraldiste piire võrrelda Eesti põhi- ja baaskaardi, ortofotode, kitsendusi põhjustavate objektide (näiteks kaitsealad) ning katastriüksuste piiridega.

Selline täpsus tagab kaevandamis- ja uuringu­lubade puhul maakasutusõiguse ja -piirangute täpse järgimise. Kuid kaardid on abiks ka kohalikele omavalitsustele planeeringute koostamisel.

Vajalikku infot saavad sealt needki, kel näiteks kavas elukohta vahetada, sest nii saab välistada kolimise tulevase kaevanduse või karjääri naabrusesse.

Maardlate nimistu annab teada sedagi, kas tegu on passiivse (maavara ei ole kasutatav, kuna asub kaitseala, asumi vms all) või aktiivse (võib olla kasutatav) maavaravaruga. Teada saab sedagi, kas maardla on üleriigilise või kohaliku tähtsusega.

Nii riik kui ka omavalitsused koostavad elu- ja majanduskeskkonna edendamiseks planeeringuid ja arengukavasid, näiteks teede ehitamiseks-renoveerimiseks, vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks, koolide ja lasteaedade ehitamiseks.

Paljusid neid ettevõtmisi toetab Euroopa Liit, kokku lausa miljardite kroonidega. See abi on eriti tänuväärne just praegust majandusolukorda arvestades. Paraku võivad kavandatud ettevõtmised takerduda, sest nende elluviimine eeldab ehitusmaavarade kasutamist.

Seega võime juba lähiaastail sattuda olukorda, kus praegused lubja- ja dolokivikarjäärid hakkavad ammenduma, uute avamine on aga takerdunud.

Selleks, et hakata lahendama kaevandamisega seotud vastuolusid ja probleeme, algataski valitsus looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamise aastateks 2010–2020.

Keskkonnaministeerium püüab välja selgitada parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ning määrata eeskätt riigi huvist lähtuva kaevandamise kohad, korra ja mahud.

Kindlasti pöörame suurt tähelepanu kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju vähendamisele. Majandushuvid ei saa olla keskkonnahuvidest kõrgemal. See tähendab, et kaevandamise luba antakse vaid juhul, kui see ei too kaasa pöördumatuid keskkonnakahjusid.

Järgmine ehitusmaavarade kasutamise arengukava avalik arutelu on kavas kokku kutsuda aprilli lõpus või mais. Anname sellest teada keskkonnaministeeriumi koduleheküljel (www.envir.ee). Sealtsamast leiab ka infot ehitusmaavarade arengukava koostamise kohta (www.envir.ee/ehitusmaavarad).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles