Möödunud aastal investeeriti Eestis keskkonnavaldkonda rekordilised 165 miljonit eurot struktuuritoetusi, mida on ligikaudu 48 miljonit enam kui 2011. aastal.
Keskkonnatoetused tõid Valgamaale 16 miljonit eurot
Valgamaale eraldati 16 miljonit eurot, muu hulgas Valga ja Tõrva linna ning Helme valla veemajandusprojektile. Lõpetatud on Otepää looduspargi ja Sangaste parkmetsa taastamistööd, käesoleval aastal valmib Sangaste veskipaisu kalapääs.
«Kõige rohkem toetust said Harjumaa, seal hulgas Tallinn, ja Ida-Virumaa, kuna nende paikade loodus ja linnakeskkond vajavad kõige enam tähelepanu,» rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
«Kuid investeeringuid jagus igasse Eesti maakonda. Lõppes mitu veeprojekti, mis tõid puhta vee 10 500 inimesele ning kanalisatsiooniga liitumise võimaluse 8500 inimesele. Tahaksin eraldi esile tõsta ka loodusmuuseumi renoveeritud maja, mis pakub moodsat muuseumikeskkonda ja põnevaid näitusi,» lisas minister.
Kokku on aastatel 2007–2013 keskkonnaprojektidele positiivseid rahastamisotsuseid tehtud 584 miljoni euro ulatuses, millest on 2012. aasta lõpu seisuga välja makstud 344 miljonit eurot.
Maakondade lõikes on kõige rohkem euroraha suunatud Harjumaale, kokku 150 miljonit eurot, millest omakorda 10 miljonit investeeritakse Tallinna linna.
Teise suure osa toetustest, ligikaudu 127 miljonit eurot, haarab endale Ida-Virumaa. Olulisemateks sealseteks projektideks on ühtekuuluvusfondist rahastatud Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate sulgemised.
Toetusraha jagub kõikidesse Eesti maakondadesse. Lääne-Virumaale on hetkeseisuga plaanitud ligikaudu 50, Pärnumaale 44, Tartumaale 32 ja Järvamaale 29 miljonit eurot.
Toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi aastateks 2007–2013 kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava. Mahukaim on elukeskkonna arendamise rakenduskava toetusmahuga ligikaudu 1,6 miljardit eurot. (VM)