Riigi plaan haiglavõrku ümber korraldada on pannud haiglad omavahel konkureerima. Võru linnavolikogult tuli sellega seoses ootamatu ettepanek.
Kavandatavad muudatused haiglavõrgus tekitavad konkurentsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võru linnavolikogu võttis mai alguses vastu otsuse teha vabariigi valitsusele ettepanek mitte muuta ASi Lõuna-Eesti Haigla staatust üldhaiglast maakonna- või kohalikuks haiglaks ning samas määrata selle haigla teeninduspiirkonnaks Võru-, Põlva- ja Valgamaa.
Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman ütles otsuse tagamaid selgitades, et see tuleneb uuest haiglavõrgu arengukavast. Selleks, et haigla säilitaks üldhaigla staatuse, peaks raviasutuse teeninduspiirkonna suurus olema vähemalt 40 000 inimest.
«Sellisel juhul peab teeninduspiirkond (Lõuna-Eesti haigla teeninduspiirkond –
E. L.) olema suurem kui Võru maakond, sest Võru maakonnas ei ole 40 000 inimest. Sellele tuginedes tegimegi ettepaneku vabariigi valitsusele, et selleks piirkonnaks määrata kogu Kagu-Eesti – Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa,» ütles Saarman.
Ta lisas, et uus haiglavõrgu arengukava on pannud raviasutused omavahel konkureerima. Võru linnavolikogu otsus teha ettepanek teeninduspiirkonna muutmiseks on justkui ennetav samm selles suunas, et Lõuna-Eesti haigla säilitaks üldhaigla staatuse.
Üllatas ka kohalikke
ASi Lõuna-Eesti Haigla nõukogu esimees ja Rõuge vallavolikogu esimees Jaak Pächter ei soostunud Võru linnavolikogu otsust kommenteerima, öeldes, et see tuli tallegi üllatusena. «Võru linn on nii nõukogus kui üldkoosolekul esindatud ja selliste mõtetega pole varem välja tuldud.»
ASi Valga Haigla nõukogu esimees ja haldusjuht Jüri Teder ütles, et teeninduspiirkonnad sõltuvad siiski inimestest, kes haigla teenuseid vajavad. «Inimeste valikud on nii logistiliselt kui igasuguste muude aluste põhjal teistsugused. Mina ei kujuta näiteks ette, mismoodi üks valgalane hakkab Võrru haiglasse käima. Kahtlen selles protsessis,» lausus Teder.
Ta kinnitas, et Valga haigla suhtub Võru linnavolikogu otsusesse väga rahulikult. «Kui vaadata sügisest avanevat meditsiiniturgu, siis mina arvan, et Valga haiglal igal juhul klientuur suureneb. Meil on juba praegu palju Läti kodanike käimas ja meditsiinituru avanemine annab meile veel potentsiaali juurde,» selgitas Teder.
Ta nõustus samas, et nii Lõuna-Eesti haiglal kui Valga haiglal on oma tugevad küljed ning keskenduma peaks just nende arendamisele. Seeläbi võiks ideaalis toimuda ka teeninduspiirkondade kujunemine. «Arvan, et praegu jagatakse laskmata karu nahka,» lisas Teder.
Omanik otsustab haigla saatuse
Ta tõdes, et kuigi mai alguses Valgamaad väisanud sotsiaalministri Taavi Rõivase seisukoht oli, et haigla omanik otsustab selle saatuse üle, siis ilma haigekassa lepinguta ei jaksa ükski omanik haiglat üleval pidada.
«Eks see tekitab hirme, midagi hakkab muutuma ja siis hakkab ka konkureerimine pihta. Selge on, et elanike arv siin regioonis püsivalt väheneb,» selgitas Teder.
Ta kinnitas ka, et sulgemisohtu Valga haiglal ei ole. Samas võib mingil hetkel tekkida vajadus haiglas osutatavaid teenuseid ümber korraldada. «Võib-olla väheneb kirurgiliste erialade osakaal,» tõi ta välja.
10. mail Valgamaad külastanud sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles toona intervjuus Valgamaalasele, et saab ministrina kinnitada: riik ei plaani ühegi haigla või haigla osakonna sulgemist. Seda enam, et riik on Valga haiglasse üsna hiljuti investeerinud suuri summasid.
«Olen täiesti kindel, et Valga haigla teenuse kvaliteet on igal juhul konkurentsivõimeline,» sõnas minister.