Uuest aastast peab äriühingutel, kus perearstid töötavad, olema tegevusluba. Nõue on tekitanud elavat arutelu ja vastakaid arvamusi.
Tegevusluba annab patsiendile suurema kindluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui meedias on arvamust avaldatud, et tegevusloa tingimus võib perearstikeskustele saatuslikuks saada, siis terviseamet ning Valgamaalasega rääkinud maakonna perearstid leiavad vastupidist.
Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar selgitas, et nõuded perearstide ruumide ja inventari osas on kehtinud juba 2001. aastast. «Siin ei ole mingisuguseid uusi nõudeid. Nüüd tuleb vaid taotleda tegevusluba,» rääkis Saar.
Varasemalt ei olnud perearstidel tarvis tegevusluba taotleda. Siis toimis süsteem nõnda, et kui arst sai endale nimistu, pidi ta ruumid kahe kuu jooksul muutma nõuetele vastavaks.
Süsteem sarnane eriarstide puhul kehtivale
«Tegevusloa nõue tuli selleks, et ka näiteks kohalik omavalitsus saaks taotleda tegevusluba – et perearst ei peaks olema ettevõtja, vaid saaks tegeleda ainult arstitööga,» rääkis Saar.
Ta lisas, et loa peab taotlema äriühing, kus perearstid töötavad, mitte iga perearst eraldi. Saare sõnul sarnaneb süsteem eriarstide puhul kehtivale. «See on kvaliteedi, patsientide turvalisuse ja järelevalve huvides,» selgitas Saar.
Samas tõdes ta, et paljud perearstid töötavad FIEdena ning see muudab nad isiklikult vastutavaks ka tegevusloa taotlemise ja selle olemasolu eest. Ta lisas, et igat tegevusloa taotlemise juhtu vaadatakse individuaalselt ning puuduste esinemisel antakse nende kõrvaldamiseks lisaaega.
Tegevusloa taotlemine on ühekordne tegevus ning tänavu riigilõivuvaba. «Järgmisest aastast läheb tegevusluba tähtajatuks.»
Saar ütles veel, et patsiendile midagi negatiivses suunas muutuda ei tohiks. Pigem vastupidi: dokumendi olemasolu annab patsiendile suurema kindluse, et tohtri ruumid vastavad nõuetele, või kui esineb puudusi, siis nende kõrvaldamisega tegeletakse.
Otepää perearst Evi Lill ütles ajalehele, et temal on paberid korda aetud ning tegevusloa taotlus sisse antud. «Omal ajal olid nõuded väga karmid, kui perearstikabinetid avati. Meil ei ole probleemi, aga üle Eesti võib olla on nende nõuete täitmisega probleeme,» ütles Lill.
Maaperearstidele peaks abi andma
Ta leidis samas, et kui amet peab vajalikuks, et nõuded oleksid rangelt täidetud, peaks maaperearstidele ses osas abi andma. «Neid ei ole siin ju kuigi palju.»
Lill ütles, et tema on oma investeeringud juba teinud. Uut inventari tuleb vaid siis muretseda, kui midagi läbi kulub. «Meil on kõik vajalik olemas.»
Otepää perearst on enda sõnul skeptiline hoopis ses osas, et nüüdsest koordineerib perearstide tegevust terviseamet. «Ma ei ütle, et maavanem oli kõige õigem seda tegema, aga terviseamet on selles vallas üsna kogenematu.»
Samas avaldas ta lootust, et ehk kogemuse kasvades asjad paranevad, sest amet võtab oma ülesannet siiski täie tõsidusega.
Tõlliste valla perearst Martin Ruumet on aga üks nendest tohtritest, kes töötavad suuremas äriühingus, kui seda on FIE. Seega tema isiklikult tegevusloa taotlemise pärast muret tundma ei pea. «Kuigi mul on võib-olla palka ja õigusi vähem, on mul ka kohustusi vähem,» sõnas Ruumet.
Ta avaldas lootust, et nii Tsirguliinas kui Laatres asuvad perearsti vastuvõtupunktid peaksid nõuetele vastama. Küll aga tõi ta välja, et Laatres asub kabinet teisel korrusel, mis tähendab, et ratastooliga on sinna keeruline pääseda.
«Sain ka aru, et nad ei hakka kohe sulgema, vaid annavad aega, et vigu parandada,» lisas Ruumet.