Masu sunnib omanikke lemmikloomast loobuma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil üks neist umbes kuuekümnest kassist, kes Valga loomade varjupaigas uut omanikku ootavad.
Pildil üks neist umbes kuuekümnest kassist, kes Valga loomade varjupaigas uut omanikku ootavad. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti Loomakaitse Selts korraldab oktoobri jooksul kampaania «Aita meil aidata», et toetada majandusraskustesse sattunud inimeste loomi, kelle kohta laekub seltsile viimasel ajal järjest rohkem teateid.

Kampaania läbiviija Kadri Võrel ütles, et seltsi poole pöörduvad järjest sagedamini loomaomanikud, kes soovivad leida koertele-kassidele uut kodu, sest ei suuda ise neid enam üleval pidada. Laekuvate annetuste abil soovitakse maksta abivajavate loomade raviarveid, pakkuda neile toitu ja ennetada tänavale sattumist.

Kassidega seotud teateid saabub seltsile iga päev kümneid, koertega on olukord veidi parem.

Abistajad meeleheitel

«Tõstame käed üles!» tunnistas Võrel. «Meile ei ole teistest kampaaniatest laekunud piisavalt annetusi ja kasside hoiukodud on täis.»

Selts püüab loomaomanikke aidata ajalehtedesse uut kodu otsivate loomade kuulutuste panemisega. Kui on piisavalt raha, makstakse näiteks kinni kasside steriliseerimine ning kastreerimine.

Viimastel kuudel on sagenenud ka teated kiibistatud loomade hülgamisest. Võreli sõnul on see üllatav, sest kiip viib looma hüljanud inimeseni, mis omakorda tähendab, et politsei saab loomaomanikule teha trahvi, mis võib füüsilise isiku puhul ulatuda 12 000 kroonini.

Lisaks on seltsiga ühendust võtnud inimesed, kes kolivad teise riiki või väiksemasse korterisse, aga loomi kaasa võtta ei saa.

Eriti hull asi maapiirkondades

Samuti on teateid saabunud majade juurde keti otsa jäetud koertest, kelle omanikud elupaika vahetanud. Kõige hullem on olukord siis, kui looma pole isegi naabritel toita palutud. Rohkem esineb Võreli kinnitusel selliseid juhtumeid maapiirkondades.

Võrel lisas, et kui Eesti Loomakaitse Selts esitas möödunud aastal erinevatele ametkondadele, kelle hulka kuuluvad näiteks veterinaar- ja toiduamet ning politsei, loomade väärkohtlemisega seotud pöördumisi 148 ringis, siis käesoleva aasta septembri seisuga oli neid juba 300.

Põhilise abivajajate sihtgrupina näeb selts kampaania «Aita meil aidata» korraldamisel suurperede, pensionäride ja töö kaotanud inimeste loomi.

Eesti Loomakaitse Seltsi kontod


SEB pangas 10002019856000


Swedbankis 221041248998


Selgituseks märgi MASU



Annetused telefoni teel


Tel 900 7225 (25 krooni) ja 900 7200 (100 krooni).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles