Valga muusikakooli lava ees oli suur jalgadele seatud kromaatiline kannel, trepil selle kaks väiksemat suguvenda. Saali kogunenud publik teadis, kuhu tuli – algamas oli Eesti Kontserdi kontsert “Pilk kandlemaailma”, esinemas Sibeliuse Akadeemia lõpetanud professionaalne kanneldaja Kristi Mühling, kes Tallinnas õpetab seda pilli Otsa-koolis ja muusikaakadeemias.
Muusik andis kohe kontserdi alguses teada, et Valga on mänginud eesti kandle arengus olulist osa. Hoides tükk aega selle saladusliku sõnumiga kuulajate meeli elevil, rääkis esineja kandle ehitusest ja arengust, tutvustas eri liike pille ja mängutehnikaid, näitas, mida kõike selle pilliga saab mängida.
Siis tuli välja, et eesti kromaatilise kandle leiutas 1952. aastal valgamaalane Väino Maala, seda hakati tootma Tallinna klaverivabrikus ja see on käibel siiamaani. Sellel pillil on olemas kõik noodid, mis klaveril, ja sellel saab mängida kõiki lugusid, ilma et peaks kangi abil helistikku muutma, nagu seda mõnes riigis tehakse.
Eestlastel, lätlastel, leedukatel, soomlastel ja venelastel on oma kannel, igal isemoodi ja oma nimega.
Eesti kirjasõnast on leitud kandle nimetus 1759. aasta Tallinna Rae kohtuprotokollist, kus kannatajapoolele olevat kandlega pähe löödud. Kandleharidust hakati Eestis andma 1949. aastal.
Pikkade sirgete valgete juustega haldjailmeline Kristi Mühling võttis sülle kõige pisema, kuuekeelelise kandle, mängis sellel ühe aeglase ja kiire loo.
Kümnekeelelisel kandlel näitas ta noppimis- ja katmistehnikat. Kromaatilisel kandlel mängis Kristi Mühling Johann Sebastian Bachi, Erkki Salmenhaara, Arne Männiku, Gennadi Podelski, Kristjan Kõrveri ja Raimond Valgre muusikat.
Muusikaakadeemias kompositsiooni õppiva Kristjan Kõrveri pala “Notae” esiettekanne oli olnud alles eelmisel nädalal. Selle mängis Mühling noodist.
Kõigil kolmel kandlel oli kõlav heli. Pärast kontserti kutsus Kristi Mühling huvilised lähedale, et nad saaksid kandleid lähedalt vaadata ja nende kohta küsimusi esitada. Seda võimalust ei jäetud kasutamata. See on ju ka loomulik, kuna koolis on nüüd ka oma kandleõpetaja Koidu Ahk.
Tema õpilased on kandlemaailma õuevärava juba avanud. Neil on käes imede tabamise aeg.
Kandle vastu tundsid huvi ka vanemad inimesed, kes selle muusika saatel üles kasvanud.