Nelipüha kolmandal päeval, aastal 1856 nägi Tartu kreisis Sangaste-Laatre kihelkonnas Uniküla valla Kingo talu rehielamus rendiperemehe Matt Eineri peres ilmavalgust kaheksas laps. Poisile pandi nimeks Hans.
Valgalased peavad meeles koolimeest Hans Einerit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matt Einer oli sündinud Jaanikse talus Jõgevestel peaaegu samal ajal aastal 1814, kui Jõgeveste mõisaomanik feldmarssal Michael Barclay de Tolly võidukate liitlasvägede eesotsas Napoleoni vägesid purustades Pariisi sisse marssis. Väejuhi poeg Magnus Barclay de Tolly andis Matt Einerile renditalu Kingo naabervallas Unikülas.
Kingo talu põllumaad olid kehvad, kuid talu ümbruse orud-kingud, metsatukad ja liivakivisse uuristunud põrguhauad Väikese Emajõe ääres olid ääretult kaunid. 1930. aastail kinkis president Päts just sinnakanti Eesti esimesele ooperiprimadonnale Helmi Einerile maakrundi, kuhu Helmi abikaasa, Hans Eineri vennapoeg ja Estonia teatri majandusjuhataja August Einer luksusvilla püstitas.
Esimene tööots
Selles kaunis looduses alustas seitsmene Hans Einer oma esimest tööotsa. “Minu karjaseamet kestis kaheksa aastat, enne harjas- ja siis sarvloomade taga,” on Hans Einer kirjutanud.
Lugemine sai selgeks ema ja vanema õe Mari kaasabil kodus. Kuueselt käis Hans Uniküla koolimajas kirikuõpetajale Neumannile ette lugemas, mille eest tal korralikult pääd silitati. Uniküla vallakoolis oli Hans paremaid õpilasi. Kooli külastanud Magnus Barclay de Tolly kinkis poisile raamatu.
1871. aasta kevadel lõpetas Hans Einer edukalt vallakooli. Edasiõppimine Sangaste kihelkonnakoolis oli aga küsitav. Samal aastal oli surnud isa, ema oli vähihaige ja vanemad-õed vennad, kes alles alustasid talupidamist, oleksid pidanud noorema venna koolitamiskulud kandma. Ometi haige ema tahe jäi peale. Aasta hiljem suri 54aastane ema. 16aastane Hans Einer sai vanematelt päranduseks 50 rubla, hobuse ja lehma. Lehma müüs Hans õele 18 rubla eest, hobuse eest sai ta vennalt 50 rubla. Koolitee jätkus …
Sai kihelkonnakool läbi, tuli talle õpetaja Fr. Eleaseri toetusel appi Uniküla mõisa uus omanik Balthasar von Campenhausen. Viimase tingimuseks oli edasiõppimine Valga kooliõpetajate koolis ehk Cimze seminaris.
Pärast seminari lõpetamist töötas Hans Einer kaks aastat kooliõpetajana Toris. Järgnes 39 aastat eesti keele õpetamist Valgas (1880–1919). Sinna sisse jäid 16 aastat tööd Valga Peetri koguduse organistina ja Valga esimese eestikeelse kooli, Peetri koguduse kirikukooli juhatajana.
Õpikute autor
Hans Eineril on suuri teeneid Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses, ühiskondlikus tegevuses Valgas, rahvaluule kogumises.
Eesti pedagoogikaajalukku kirjutas Hans Einer ennast sisse kahe emakeeleõpiku kirjutamisega. Need olid senisest otstarbekama ja lihtsama grammatikaesitusega õpikud: “Eesti keele õpetus algkoolidele” (1900) ja “Eesti keele õpetus koolidele” (1905). Mõlemad õpikud olid niivõrd õnnestunud, et neist mõlemast tehti kaheksa-üheksa kordustrükki ja kasutati Eesti koolides ligi nelikümmend aastat.
Kuulsat koolimeest Hans Einerit peame meeles loengu ja näitusega Valga keskraamatukogus 18. mail kell 16. Näitus on koostatud põhiliselt Valga muuseumi kogudest. Muuseum peab kuulsat valgalast meeles loenguga Valga linna päevadel juunis. Siis on plaanis ka Luke kalmistu ja kunagise Cimze seminari (nüüd Valka muuseum) külastamine.