AS Ritsu teeb juba aastaid palkmaju ja valmistab nende tegemiseks vajalikke masinaid. Praegu on firmas käsil nii suured ettevõtmised, et juhataja Ants Randmaa arvab, et taolisi ei tule mitmel järgmisel aastal.
Parimad palkelamud sünnivad Linna külas aja ja kogemustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui aktsiaselts Ritsu alustas palkhoonete ehitamist, nõuti parasjagu valdavalt väikeehitisi ja nii sündisidki suures osas suvilad ja saun-suvilad. Praegu on põhirõhk suurtel majadel. Aasta jooksul valmib ettevõttes sadakond suurt elumaja ja paar tuhat suvila-tüüpi elumaja. Päris väikestest ehitistest on loobutud.
«Me oleme oma tootmist pidevalt arendanud ja jääme järjest rohkem selle juurde, milles oleme tõeliselt head,» kinnitas Ants Randmaa.
See parim tähendabki suuri elumaju, kodusid, millest ükski ei ole täpselt teise sarnane. Klient, kes soovib endale Ritsul maja valmistada, tuleb just kodu saamise sooviga ja nii tema soovisse firmas suhtutaksegi. Kui klient küsib, palju see maksab, on vastus esialgu umbkaudne, sest just soovidest oleneb hind.
Materjalipuudust ei ole
Kõik algab materjalist. Kui Eestis tekkis esimene puidunappus juba aasta tagasi ja sellest hakati ajakirjanduses rohkem rääkima alles aasta hiljem, siis Ritsu pole puidunappust kannatama pidanud. Firmal on nimi ja see on alati materjali eest hästi maksnud.
Venemaalt tuleva puidu osakaal on küll viimasel ajal oluliselt vähenenud, aga see pole probleeme tekitanud. Palju materjali ostab Ritsu Põhja-Soomest, küllaltki palju Põhja-Lätist ja Eestimaalt. Et firma maine määrab lõpptoodang, valib ta parima kvaliteediga algmaterjali, mis võimaldab suurepäraseid maju toota.
Suures tsehhis töötlevad prusse masinad, mille tööd jälgivad arvutid. Osakonnajuhataja Jaak Tamm heidabki tsehhi tulemise järel kõigepealt pilgu arvutisse.
Majapalgid tehakse valmis nii, et ei tsehhis ega transpordi ajal ei puutuks palk palki. See on vajalik, et vara (kokkupanemise koht) teravaid servi transpordi käigus ei rikutaks. Kohapeal panevad maja kokku kas kõrvalasuva firma Ritsu Ehitus mehed või vastavalt valitud ja väljaõpetatud töölised maja asukohamaal.
Uksi ja aknaid tellivad koostööfirmalt
Enim maju ehitatakse nn karp kinni valmiduseni, st paigaldatakse kogu puitosa, tehakse katusetööd ning pannakse ette uksed ja aknad. Uksi ja aknaid Ritsu enam ei tee, vaid tellib need viielt-kuuelt koostööfirmalt. Ka siin paigaldatavate uste ja akende kvaliteet on parim.
Ritsu palkmaju on müüdud 29 maale, väga palju vahendavad firma maju soomlased, kellelt Ritsu ise alguses innustust ja kogemusi sai. Eksootilisematesse paikadesse on Ritsu palkmaju ilmselt tarninud jaapanlased. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud suurte majade tellimine ka Eestisse. Koduriiki jääb 15–20 protsenti Ritsu palkmajasid.
Päris väikesi hoonekesi Ritsul enam ei tehta. See aktsiaselts on otsustanud nüüd jääda majade juurde, mis räägivad firma nimest. Ritsut teatakse kui palkelamute parimat ehitajat.
Kuid firmal on ka teine tootmisharu – puidutöötlemispinkide valmistamine. Taolisi liine on tehtud Soome, Balti riikidesse ja mujale. Võiks öelda, et teistele palkhooneid tegevatele firmadele tööpinke valmistades saetakse oksa, millel ise istutakse, aga firmajuhid ei karda konkurentsi. Tuntud nimi ja kõrge kvaliteet, mis on aja jooksul saavutatud, tagavad piisavalt tellimusi. Pigem kardetakse tööjõupuudust.
Taolise kõrgtehnoloogiaga töötades on vaja hulgaliselt insenerimõttega inimesi. Firmas töötabki kaks metallikonstruktorit ja viis puiduarhitekti-konstruktorit. Ka liinitöölised peavad nupukad olema. Firma kulutab väljaõppele suuri summasid ning Ants Randmaa nendib nördimusega, et mullu toimus küllaltki suur kaadrivahetus.
«Tööpuudust kui sellist pole Eestis tegelikult kunagi olnud, oskustööliste puudus aga on praegu lausa karjuv, eriti niisuguse pensionäride väikelinna läheduses nagu on Tõrva,» rääkis firmajuht. Aktsiaseltsi 120 töötajat on enamik pärit ümbruskonnast, aga küllalt palju on ka kaugemalt ametisse käijaid. Töötingimused, palk ja soodustused on need, millega siia meelitatakse.
Sellele aastale kõige iseloomulikumaks on Ritsul uue palkmajade liini tegemine, uue katlamaja käikuminek ja universaalse saepuruhoidla valmimine. Kogu kompleks on laiaulatuslik, alustades suurtest peaväravatest, mille taga seisavad tööpäeva lõppu oodates töötajate autod, ning lõpetades laiade platsidega, mille ühes nurgas on ka tagasihoidlik kontorihoone ning mida ümbritsevad suured tootmistsehhid.
Taoline suurettevõte teeb tuntuks mitte ainult firmat ennast, vaid ka kogu maakonda.