Soojuspump appi küttekulutusi vähendama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Internet

Energiakandjate ja kaasnevate teenuste hinnatõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ja majanduslikku säästu. Iga inimene otsib oma kodule parimat lahendust.

Eestis kasutatakse iga päevaga aina rohkem erinevaid soojuspumpasid ja suurem osa ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga. Populaarsust koguvad õhusoojuspumbad võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida igakuised püsikulud madalad. Küttekulude kokkuhoid võib olla märkimisväärne. Kuid kui suur on investeering ja kokkuhoid ning milline on tasuvusaeg?

Mis asi on soojuspump?

Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks keskkonda salvestunud soojusenergiat. Soojuspumbas võib ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui ka maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhusoojuspumbad kasutavad ära õhus sisalduva energia. Kuna välisõhus leidub energiat kuni absoluutse miinimumini, mis on -272 °C, siis saab õhusoojuspumpa edukalt kasutada ka isegi paarikümnekraadise pakasega.

Õhusoojuspump? Kui rääkida säästlikust kütmisest, siis selleks sobib väga hästi inverteriga õhk-õhk-tüüpi soojuspump. Õhusoojuspump kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus, et hoida kokku küttekulusid. Investeering on mõistlik ja igakuine kokkuhoid märgatav ning tasuvusaeg lühike. Tavalise elektrikatla, -radiaatoriga vms võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30--50% väiksem.

Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on tasuta energia, mis pärineb õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl k COP), mis näitab kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Küttetegur 3 tähendab, et soojuspump toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhusoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures ning milliseks kujuneb aasta keskmine.

Samuti tuleks seadme soetamisel tähelepanu pöörata, kas tegemist on on/off- või inverter-tüüpi seadmega. Säästlikkuse ja kasutamise ulatuse poolest on inverter-õhusoojuspump kõige kasulikum. Hinnaklassi, kasuteguri, tööulatuse jms poolest ei ole neid seadmeid omavahel mõtet võrrelda. Õhusoojuspumbana tuleks kasutada inverter-tüüpi seadmeid, mis oleks soovitatavalt valmistatud Jaapanis või Koreas.

Kuhu see sobib?

Inverteriga õhusoojuspump sobib nii uude kui ka vanasse majja, kuid eelkõige sinna, kus on elektri-, õli-, gaasi- või ahjuküte. Väga levinud on õhusoojuspumpade kasutamine vanades kahe- või kolmekorruselistes majades. Aastaid tagasi oli sellistes majades tsentraalküte või küttis kohalik katlamaja. Nüüdseks on sellised süsteemid suures osas likvideeritud ja asendatud üldjuhul elektriküttega. Paraku on elektri hind iga aastaga tõusnud ja elektriradiaatoritega kütmine on kalliks muutunud.

Soojusallikana kasutatakse sageli kaminaid ja ahjusid. Elektriradiaatoriga kütmine võib külmadel talvekuudel 60 m² korteri elektriarve kasvatada 1200 kroonini kuus. Samuti on gaasihindade pidev tõus on pannud gaasiküttel põhinevaid eramuid soetama inverter-tüüpi õhk-õhk-soojuspumpasid, et vähendada igakuiseid küttekulutusi. Suured küttekulud sunnivad inimesi kokku hoidma. Ebasobiv sisekliima ja suured küttearved tekitavad aga inimestes lisapingeid ja stressi.

Õhusoojuspump ongi seade, mida on lihtne ja kiire paigaldada ja mis sobib ideaalselt nii vanematesse kui ka uutesse majadesse, suvilatesse, korteritesse olemasoleva küttesüsteemi säästjaks ja olmemugavuste suurendajaks.

Mis oleks kõige sobivam lahendus?

Soojuspump valitakse alati nominaalvõimsuse järgi. Valiku tegemisel on kõige tähtsamaks osaks hoone soojapidavus. Väga kehva soojustuse puhul tuleks sellest müüjat kindlasti informeerida, kuna arvutuste järgi ideaalse võimsusega soojuspump võib osutuda ebapiisavaks. Kirjeldatud korteri puhul oleks kõige sobivam lahendus õhk-õhk-tüüpi soojuspump. See on kõige odavam ja tõhusam ning ei nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitamist. Kõige külmemal kuul võib kütte elektriarve sellisel juhul ulatuda 400–500 kroonini kuus. Kokkuhoid oleks kaks kuni kolm korda võrreldes elektriradiaatoriga kütmisega. Sõltuvalt maja, korteri vms tüübist, soojustusest, kasutatavast küttest tasub soojuspump end ära kolme aastaga. Sama palju maksab alternatiivina kasutatav korralik kamin või ahi.

Ruumis, kus asub soojuspumba siseosa, ei tohi temperatuur langeda kunagi madalamaks kui +17ºC. Suvilates või järelevalveta eramutes tuleb soojuspump alati kombineerida mõne alternatiivse küttesüsteemiga, mis automaatselt ennast sisse lülitaks kui temperatuur hakkab langema alla +17ºC. Kõige levinum viis on kasutada elektriradiaatoreid.

Soojuspumba hind sõltub võimsusest

Õhusoojuspumba soetamisega ei pea ennast üleliigsete küsimustega vaevama. Seadme kasutamine on lihtne ja mugav kõigi pereliikmete jaoks. Soojuspumba kasutamisel jaotub soojus tubades ühtlaselt. Võrreldes elektriradiaatoriga ei tekita soojuspump toas krõbedat ja ebameeldivat lõhna, vaid puhastab olemasoleva õhu ning värskendab seda läbi filtrite ja ionisaatori. Tänu sellele muutub lisaks toatemperatuurile ka õhu kvaliteet. Suvel on seadmega võimalik ruumi ka jahutada. Seega on tegemist multifunktsionaalse tootega, mis kütab, jahutab ja vajadusel eemaldab õhust niiskust. Pump koosneb kahest osast, millest üks paigaldatakse ruumi siseosasse ja teine välja.

Soojuspumpasid saab kasutada igal pool sõltumata korteri, maja, kontori vms suurusest. Vahe seisneb ainult selles, mitu siseosa ja välisosa tuleb paigaldada ning kuhu. Sõltuvalt majast või koha iseärasusest saab reeglina hakkama ühe seadmega.

Millele peaks tähelepanu pöörama

Õhusoojuspumba soetamisel on soovitav ennast enne kurssi viia seadme tehniliste näitajatega. Erinevate toodete võrdlemisel on äärmiselt oluline, et tegemist oleks omavahel võrreldavate toodetega ehk võimsuse ja kasuteguri ning kvaliteedi poolest samaväärsetega. Seadet peab saama kasutada ka suurte külmakraadide korral. Kuna seadet ei soetata üheks-kaheks aastaks ja investeering on pikaajaline, siis peaks olema otsus kaalutletud.

Seadme soetamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata pakutava seadme võimsusele, tema kasutegurile soojendamisel (COP – mida suurem, seda kasulikum), kas tegemist on inverter-tüüpi-seadmega (ökonoomsem) ja kas seade sisaldab nn talvevarustust, mis on meie kliimas vägagi oluline.

Nii nagu iga asjaga, ei ole olemas väga head ja odavat toodet. Kõik tooted ei pruugi sobida meie kliimas ja Teie kodus. Õige toote leidmine on väga oluline, kuna liiga võimsa seadme puhul muutub investeeringu tasuvusaeg pikaks. Liiga nõrga seadme puhul ei saavutata soovitud tulemust ja seade tarbib rohkem energiat kui peaks.

Hoolimata pakutavate küttesüsteemide rohkusest ja erinevatest võimalustest tuleks kõigepealt mõelda oma hoone soojustamisele, alles seejärel säästliku küttesüsteemi paigaldamisele. Ühtlane soovitud temperatuur on see, mis muudab koduse olemise hubaseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles