Majanduse jahtumisest on viimasel ajal olnud juttu väga palju. Valgamaa ettevõtjadki nendivad, et ettevõtluskeskkond ei ole enam sama, mis mõnda aega tagasi.
Maakonna ettevõtjad näevad alanud aastas mitmeid väljakutseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ASi Hiiesalu Grupp põhitegevuseks on palkmajaehitus. Ettevõtja Teet Saul ütleb, et ei ole oma tegevuses majanduse jahtumisest tingitud muutusi teinud. «Eks see üldine hinnatõus on ka meid palju mõjutanud, nii et kogu aeg on tulnud oma tegevust kohandada,» räägib Nõuni ettevõtja Saul.
Eesti viimase aja majandusedu on tekitanud mulje, et tulu teenimiseks ei pea kuigi palju pingutama. Teet Saul seda arusaama ei jaga. Enda sõnul on ta sisuliselt kogu Eesti taasiseseisvumise järgse perioodi tegutsenud selle nimel, et maal ettevõtlusega normaalselt toime tulla. Samas ei saa tema sõnul öelda, et olud oleks viimasel ajal hullemaks läinud – kogu aeg on raske olnud.
Probleeme on tööjõuga
Kiirelt arenev Eesti on pakkunud alustavatele ettevõtjatele palju väljakutseid. «Tööd tegelikult jätkub, aga käib meeletu võitlus, et turul püsida,» rääkis Teet Saul. «Huvitavad ajad on küll, aga kogu aeg pead vaatama, kas suudad järgmise probleemi lahendada ja ellu jääda.» Mees lisas, et ettevõtjana on ta pidanud olema kogu aeg rakkes ega ole pikka puhkust enam ammu nautida saanud.
ASile Hiiesalu Grupp ei ole võõrad ka probleemid töömeestega. Sauli sõnul on ettevõttes nähtud noormehi, kes koolis käia ei viitsi ja tahavad töömehe elu peale, aga pikalt tööd tehes vastu pole pidanud. Nähtud on ka neid, kes saanud töövõtted selgeks ja siis Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud. Viimastest on mõned ka ringiga tagasi jõudnud.
Paljud on tegevuse lõpetanud
Teet Sauli sõnul ettevõttel aktiivset kasvuplaani praegu ei ole – pigem otsitakse stabiilsust. «Kui ajad käibe üles, on risk, et probleemide korral kaotad palju,» rääkis firmajuht. Mees lisas, et kuigi ta ise tegevust lõpetada ei plaani, on piirkonnas paljud talupidajad ja ettevõtjad tegutsemise lõpetanud.
Tõlliste vallas tegutseva ettevõtte AS Otolux põhitegevus on metallkonteinerite valmistamine. Kuu käive küündib keskmiselt paarikümne miljoni ligi, ametis on 25–30 töötajat. Juhataja Tõnis Balodis arvab, et majanduses midagi hullu lahti ei ole. «Hõisata on veel muidugi vara,» tõdes mees.
ASi Otolux toodangust jääb kodumaale ainult paar protsenti, ülejäänu eksporditakse. Balodis usub, et see on ka põhjus, miks kohaliku majanduse mõõnad üle elada suudetakse. «Meie turul olulisi muudatusi ei ole toimunud,» väitis ta.
Probleemid pidevalt muutuvate oludega on ettevõttele tuttavad. «Ilmselt hakkavad materjalide hinnad sel aastal tõusma,» usub firmajuht. «Et hinnamuutused ei tuleks ootamatult, on meil paariks kuuks laovaru olemas.»
Tööjõuprobleemidki on ASile Otolux tuttavad. Balodise sõnul tulevad end pakkuma eelkõige inimesed, kes ei ole mitu aastat tööl käinud. Enamasti neist head personali ei saa. Kurvaks teeb asjaolu, et välismaale siirdunud hiljem reeglina endisele tööle ei naase. Juhataja suudab esimese hooga meenutada vaid üht töömeest, kes võõrsilt firmasse tagasi tulnud on.
Ritsu peab end tugevaks
Helme vallas tegutsev AS Ritsu annab tööd 130-le inimesele. Aastakäive ulatub 100 miljonini. Ettevõtte juhataja Ants Randmaa sõnul oli majandusolude muutumine ammu teada. «Meie nägime seda poolteist aastat tagasi,» rääkis firmajuht. «Võtsime kasutusele õiged abinõud õigel ajal ja tänu sellele oleme nüüd tugevad.»
Ettevõtte juhataja sõnul on ettenägelikult tehtud investeeringuid ja alandatud ka müügihindu, et mitte kaotada turgu. «Praegu ettevõtte seisukohalt mingit muutust ei tunneta,» väitis Randmaa. «Kõik liinid on töös ja toodang välja müüdud. Kui sind on teistele vaja, siis saad hakkama.»
Randmaa sõnul võib muutusi majanduses näha ümbritsevate ettevõtete näitel. «Paljusid lihtsalt ei ole enam,» võtab firmajuht olukorra lakooniliselt kokku. «Tegelikult on praegu hullult rasked ajad ja raskemaks veel läheb,» teab igapäevaselt ettevõtte elu juhtiv mees. «Et käivet hoida, tuleb meeletult tööd teha.»
Suuri tööjõuprobleeme AS Ritsul ei ole. Juhataja sõnul on põhikontingent paigas, kuigi lahkujaid ikka leidub. «Kui oled tubli olnud ja töötajate eest hoolitsenud, siis ei ole sinu juurest ära mindudki,» on Randmaa kindel.
AS Brick on Valgamaa suurimaid ehitusettevõtteid, kus alaliselt töötab ligikaudu 60 inimest. Juhatuse esimehe Harry Kääriku sõnul on ehitusturul inerts suur ja langustrendid annavad ennast tunda ligikaudu aastase hilinemisega.
«Tegelikult ei ole see esimene langus ega jää kindlasti ka viimaseks,» väitis firmajuht. «Midagi hullu veel küll ei ole. Turg lihtsalt korrastub ja nõrgemad langevad välja.»
Tuleviku suhtes on Harry Käärik optimistlik ja arvab, et hiljemalt sügiseks loksuvad asjad majanduses paika. «Konkreetselt meil on pooleks aastaks töö lepingutega tagatud,» ütles mees. «Eelmise aasta kasum oli ka normaalne, nii et hetkel suuri probleeme näha ei ole.»
Olukord tööjõuga on Kääriku sõnul Brickis stabiilne. «Aga häid töömehi on ikka tarvis,» rõhutas ta. Välismaiste ahvatluste juurest tagasi pöörduvaid töömehi ettevõtja eriti kohanud ei ole, aga mõnda siiski. Hiljaaegu käinud näiteks üks noormees teatamas, et on Soomest tagasi ja valmis tööd Brickis jätkama.
Suurt pankrotilainet ASi Brick juhatuse esimees täheldanud ei ole. «Meie koostööettevõtteid pankrotti läinud ei ole,» väitis Käärik. «Ehitajad elavad selle aasta üle. Samas näiteks kõigil kinnisvaraarendajatel nii hästi ei lähe.»