Leigo kontsert lummas publikut

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvide kontsert Leigol sai ajalooks.
Järvide kontsert Leigol sai ajalooks. Foto: Heino Käos

Eesti rahval on põhjust Neeme Järvi ja ta lähedaste üle uhkust tunda – teist nii rohkearvulist maailmakuulsusega muusikute peret meil ega paljudel teistelgi rahvastel pole. Laupäeval oli Leigol võimalik nautida suurepärast muusikat nende esituses.

Leigo järvemuusika kolmest kontserdist esimene oli suursugune ja hästi ette valmistatud. Peremees Tõnu Tammgi oli sõna «suursugune» kasutamisega nõus – esines ikkagi Järvide dünastia.

Kahjuks kustutas tugev tuul küünlaid ja õhupallide lennutamine nende abil äpardus. «Looduse vastu ei saa,» ütles Tamm, kuid oli õnnelik, et pealtvaatajaid-kuulajaid kogunes ligi 1500 ja esimesed vihmapiisad tulid siis, kui kontsert läbi.

«Järvid on fantastiline perekond. Pärast kontserti istusime rehetoas kella kaheni öösel. Kõik olid rahul ja õnnelikud. Hommikul olid südamlikud ärasaatmised. Tehti intervjuusid, filmiti ja pildistati,» rääkis eile Tõnu Tamm, kelle peas mõlguvad juba plaanid tulevaks aastaks.

Kontserdi ajal tunduski, et peremeest jagub igale poole, nii jõudis ta ka juba ERSOga kokkuleppele järgmise aasta kontserdi asjus. USA režissöör Jansin Starr leidis nimelt, et midagi nii ilusat pole ta varem näinud ja tuleval aastal võiks kontserdist teha filmi ja selle üle maailma saata. Esitatavaks teoseks pakkus ta Richard Wagneri «Jumalate hukku».

Wagner on hetkel maailmas väga kuum nimi ja tema muusikafilme ostetakse rohkesti. Leigol on võimalik kasutada kõike «Jumalate hukuga» seonduvat: vett, tuld, suitsu, ingleid. Projekti õnnestumiseks peab Tamm leidma veel ühe orkestri ja lava laiendama. Eile oli ta väge täis selleks, et hakata juba idee elluviimiseks tegutsema.

Enne aga tuleb sellel aastal veel kaks kontserti korraldada.

Esimesel ja teisel kontserditunnil esinesid Järvid: Martin (viiul), Madis (vioola), Mihkel (klaver), Miina (viiul), Marius (tsello), Mari (klaver), Teet (tsello), Maarika (flööt), Tanja (viiul) ja Hayley (piccolo). Esitati Mozarti, Vivaldi, Bachi, Vine’i, Piazzolla, Popperi, Sibeliuse ja Lemba teoseid.

Kolmandal ja neljandal tunnil esinesid Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester ning segakoor Latvija. Dirigeerisid Neeme, Kristjan ja Paavo Järvi. Orelil esitas meloodiaid Aare-Paul Lattik, solistidena astusid üles Pille Lill ja Atlan Karp.

Neljandal tunnil kanti ette Brahmsi «Saksa reekviem», mis oli nii võimas, et paljud kuulajad seisid selle kõlades püsti. Muusikale aitas kaasa tuledemäng.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles