Valgamaalane pakkus maakonnas kohalikel valimistel kandideerijatele võimaluse avaldada lühidalt arvamust selle kohta, mida nad omavalitsuse volikokku pääsedes teeksid teisiti, kui seal seni tehtud on. Kahjuks ei õnnestunud Valgamaalasel saada kõigi kandidaatide meiliaadresse ja paljud kandideerijad ei saatnud ka ettenähtud ajaks oma arvamust. Valgamaalane avaldab laekunud vastused.
HELME VALD
Eesti Keskerakond
Toivo Põldma: «Taas volikokku pääsemise korral pööran senisest suuremat tähelepanu valla eelarveraha säästliku paigutamise ja otstarbeka planeerimise küsimustele. Kõik hädavajalik tuleb rahastada, küsitava väärtusega rahapaigutused tuleb lükata tulevikku.
Pean vajalikuks süvendada koostööd külaseltsidega, kohalike sädeinimestega ja üldse nendega, kel on ideid ja tahtmist elu kohapeal edasi viia.
Valla igapäevases toimetamises rõhuksin operatiivsuse kasvule, et vallaametnikud ja töötajad näeksid tavalisi iga-aastaseid probleeme varakult ette ja suudaksid neid juba eos ennetada.»
Lembit Mäesalu: «Minu seisukoht on, et meie, Helme vallavolikogu valimistel kandideerivate Keskerakonna kandidaatide ühiselt kavandatud ja kokkulepitud tegevused volikokku valituks osutumisel (avaldatud ajalehes Helme-Tõrva Elu nr 7, 26. september 2013), lähtuvad valdavalt kõigi kandideerijate, sealhulgas ka minu, sellealastest teadmistest volikogu tegevuse kohta ja olulist täiendust ei ole mul neile lisada, kui ehk see, et Helme valla ja Tõrva linna ühiselt väljaantav ajaleht Helme-Tõrva Elu peaks jõudma kõikidesse valla ja linna peredesse tasuta.»
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Margo Metsoja: «Volikogus olles tegeleksin rohkem noorte vaba aja veetmise võimalustega ning priikonna turisminduse edendamisega. Pooldan Linna küla endise ujulahoone ümberehitamist ekstreemspordihalliks, kuna ekstreemsport on piirkonna noorte seas viimasel ajal väga populaarseks muutunud ning noortel on vaja kohta, kus oma hobiga ka talvisel ajal tegeleda saaks.
Lisaks leian, et Helme vallas on hädasti vaja noorsootöötajat, kes valla noori aktiivsena hoiaks ja neile rakendust leiaks.
Kolmandana pean oluliseks piirkonna turismi arendamist parema turunduse ning tugeva turismi koordineeriva asutuse kaudu.»
Reet Kõvask: «Esmalt tahaks murda müüdi, nagu oma kogukonnaliikmeid vajataks vaid kord nelja aasta tagant. Tahan näidata rahvale, et isiklikult antud lubadus – olla olemas – jääb kehtima järgmiste valimisteni. Oleksin valla 14 küla ja ühe aleviku elanikele olemas, kui mind vajatakse, sest kõik on võrdsed.
Veel soovin väga rahvast aktiviseerida-motiveerida, viia nendeni teadmised, et kõigil on õigus oma elu parendamisele ning võimalus nii valla- kui ka külaelu korraldamisel kaasa rääkida. Abivajajateni tahan jõuda, mitte oodata abi palumist. Tahan kuulda ja kuulata inimesi, nendest hoolida ja probleeme ennetada.»
Eesti Reformierakond
Harry Mägi: «Muudan talvise teehoolduse operatiivseks, et ei peaks ootama 24 ja rohkem tundi, et kodust välja pääseda. Lapsed peavad kooli jõudma ja inimesed tööle ikka õigeks ajaks. Iga küla või kahe peale oleks lepinguline, kaasaaegset tehnikat omav sahamees, kes alustab koheselt peale sadu või tuisku. Külade valgustus vajab kaasajastamist ja kasutusele tuleb võtta vähem voolu tarbivad valgustid. Ritsu spordisaal tuleb maksimaalselt ära kasutada.
Volikogust võiksid toimuda veebipõhised otseülekanded, samuti tekiksid salvestused arhiivi. Samuti sean eesmärgiks tihendada koostööd naabritega.»
KARULA VALD
Eesti Keskerakond
Ingard Raagmaa: «Rohkem väärtustaksin iga inimesega suhtlemist, et vajadusel toetada või aidata probleeme lahendada ja rõõmustades kordaminekute üle. Samuti hoolitseksin ka selle eest, et külaelu oleks elavam. Püüdleksin selle poole, et siia tullakse ja siia jäädakse, kuna siin on hea elada Sotsiaaltöö tooksin Kaagjärve.»
Eesti Reformierakond
Rain Ruusa: «Leian, et möödunud nelja aasta jooksul on Karula valla toimimine kulgenud edukalt ja ellu on viidud palju vajalikke projekte. Karula valla tulevikule mõeldes tuleb alustada valla üldplaneeringu ülevaatamisest. Vajalik on teha muudatused, et vald saaks munitsipaliseerida arenguks vajalikud maad. Investeeringute kaudu tuleb tugevdada ja arendada valla allasutusi. Laiendada tuleb Karula hooldemaja ja luua Kaagjärve külla võimalused koosviibimisteks ja ühistegevuseks. Samas tuleb luua jätkusuutlik areng kõigile küladele, et inimestel oleks hea Karula vallas elada.»
Henno Peegel: «Järgmise valimistsükli tunnuslaused oleksid:
1. vallavolikogu ja selle komisjonid aktiivselt tööle;
2. sotsiaalteenuste arendamine;
3. kohaliku koolielu aktiivne toetamine;
4. võimaluste loomine maal elamiseks ja toimetulekuks;
5. projektipõhise tegevuse toetamine ja kaasa aitamine.»
Sirje Tann: «Oleks vaja Karula hooldekodu laiendada, aga oma tööd teeksin ikka nii, nagu alati.»
Tiit Lepp: «Eks haldusreformi ootuses tuleb lihtsalt kohapealset elu edendada. Liitumisel praegustel alustel pole mõtet, sest mitme väikese valla liitmine ei tähenda tulubaasi kasvu. Ja kuna tulubaas on madal, siis on ainuke lootus tugevatel ja headel projektidel.
Peab vaatama, kust on võimalik kokku hoida (vähendada volikogu komisjone ja tõhustada tööd). Ilmselgelt on minu eesmärk tugev kool, mitmekülgne ja hea huviharidus, täiskasvanukoolitus, aktiivne ja kaasav kultuurielu.
Ootame ettevõtlikke inimesi, kes on valmis ise palju ära tegema, mitte lootma ja ootama, et omavalitsus seda teeks.»
Anne Markvart: «Karula hooldemaja, mis on vajalik valla elanikele, vajab laiendamist. Kohalikel on hea, kui saavad oma vanaduspõlve veeta tuttavas keskkonnas. Karula valda on vaja ühtset supikööki, mis pakub eelmainitud perede lastele sooja toidu võimalust ka koolivaheaegadel ning suvekuudel.
Kui teistes Karula valla külades on külaelanikele kooskäimise ruumid olemas, siis Kaagjärvel need puuduvad.
Kogukonnaalgatuse »Maale elama« projekt on üks hea positiivne näide, kuidas soovijad ja pakkujad omavahel tuttavaks teha. Soovin oma tegevusega kaasa aidata, et see ei jääks ainult projektipõhiseks tegevuseks.»
Triinu Raam: «Valituks saades soovin seista Karula valla kultuurielu ja eelkõige raamatukogu kaasajastamise eest lähtuvalt Karula valla arengukavast. Oma igapäevases töös suhtlen paljude Karula valla elanikega. Ma ei karda inimestega arutleda volikogu päevakorras olevate küsimuste üle. Pean oluliseks infovahetust Karula valla elanike ja volikogu vahel. Leian, et valijate mõtted, ideed ja nägemused peaksid järjepidevalt jõudma volikogu istungile. Pooldan sisukaid arutelusid, kus on esindatud võimalikult palju erinevaid seisukohti, mis on omakorda eelduseks parimate lahendusteni jõudmiseks.»
Tiina Lall: «Kuna Riisali asub Karula valla ja Valga linna piirialal ja see on suvilapiirkonnast aja jooksul tekkinud uusasum, siis sotsiaalne ja füüsiline infrastruktuur on välja arendamata. Puuduvad mängu- ja palliväljak, külaplats. Tänavatel puuduvad viidad, ning seetõttu on arstiabi/päästeameti kättesaadavus raskendatud, mis näitavad õigesse sihtpunkti jõudmist.
Seisaksin selle eest, et ka Riisali loodaks mängu- ja spordiväljak, kus noored saaksid aktiivsemalt vaba aega veeta, rajataks külaplats kooskäimise eesmärgil, mis samas jällegi lähendaks külainimesi ja tõhustaks nende omavahelist koostööd.»
Üksikkandidaat
Ene Kaas: «Valda tuleks näha tervikuna, mitte eelistada üht valdkonda teisele. Valdkonnad, milles mina sooviks rohkem kaasa rääkida, on kultuur, noorsootöö ja kodanikeühenduste toimimine.
Olemasoleva optimaalne kasutamine, MTÜde, seltsingute ja ühenduste toetamine ning nõustamine tagab piirkonna tervikliku arengu. Võtmesõnaks kõigele on inimene, kes vajab märkamist ja tunnustamist. Enda tugevuseks pean võimekust leida eesmärkide elluviimiseks vajalikud ressursid. Kui ma midagi ette võtan, siis teen seda alati suure kire ja vastutustundega.»
PALUPERA VALD
Eesti Keskerakond
Malle Pentsa: «Lugedes uhkeid lubadusi – kergliiklusteed, jalgrattateed, mänguväljakud –, tekkis mul küsimus: kuidas need lubadused teevad elu paremaks valla ääremaal elavatel peredel? Tihti just vanadel ja üksikutel inimestel. Ka nemad tahavad liikuda kodunt välja. Vaevalt iga taluni selliseid teid rajatakse. Kevadel, teede lagunemise aegu, on mõned tee kohad läbipääsmatud. Talvel jälle just iga õue peale traktor lund lükkama ka ei tule. Kui vanust rohkem, ei jõua labidaga ka lükata. Hea, kui kaevuteegi lahti saab. Pööraks külavaheteede olukorrale rohkem tähelepanu.»
Valimisliit Toimiv Koduvald
Terje Korss: «Uueks ELi rahastusperioodiks tuleb maksimaalselt valmisolek saavutada, julgeda otsustada laenukoormust võtta, et maksimaalselt ideid ellu viia. Hallatavate asutuste võrk on meil optimaalne ja see tuleks ka säilitada. Ikka eelarvedefitsiidis elades teha targad jaotused, nähes tervikut, mitte vaid omale meelepärast. Ja kõnelemine, selgitamine vallaelanikele on äärmiselt oluline igapäevatöös. Kui enam seda ei jaksata, tuleb ise enda jaoks vastavad järeldused ja otsused teha. Vallavanema kogemustega volikogu liige pole sugugi halb variant ühele kohalikule omavalitsusele.»
Liis Lõhmus: «Lisaks meie programmis öeldule pole minu eesmärk midagi suurt ja uut teha. Minu eesmärk on olemasolevate võimaluste võimalikult hea kasutamine. Et saaks olemasolevad asjad tööle nii, et need oleks pidevalt hooldatud ja neist saaksid kasu võimalikult paljud. Meil on potentsiaali ja häid projektide kirjutajaid, aga asjadega ei tegeleta järjepidevalt. Kui selle asja toimima saab, saab hakata uusi ja suuri asju tegema, sest pole mõttet teha midagi lihtsalt seisma ja mitte kellelegi kasutamiseks.»
Valimisliit Tegus Kodukant
Ermo Kruuse: «Saadame meie valimisliidu ühise vastuse Valgamaalase küsimusele.
Kodukoha eduka tuleviku tagavad eelkõige toimekad ja ettevõtlikud vallaelanikud, mistõttu tuleb lähiajal oluliselt rohkem rõhku suunata elukeskkonnale. Ühest küljest tuleb hoida neid inimesi, kes vallas juba praegu elavad ja toimetavad, teisalt luua keskkond, kuhu soovivad tegusad inimesed oma kodud ja ettevõtted rajada.
Parendada tuleb valla infrastruktuuri, nii valla teede kvaliteeti kui ka üldist heakorda. Oluliselt peab tõhustama sotsiaaltööd. Koostöö ja kaasamise osas tuleb arvestada elanike vajaduste ja tegemistega. Kvaliteet tööde tellimisel ja teostamisel peab saama oluliseks.»
PUKA VALD
Valimisliit Rahva Hääl
Andrus Looskari: «Olen Puka vallavolikogu liige olnud viimased neli aastat. Et midagi ära teha, pead sa kahjuks olema volikogus nende inimeste hulgas, kes otsustavad, seega enamuse, ehk koalitsiooni ridades. Vastasel juhul olgu sinu ettepanekud kui head või halvad tahes, neid ei arutata, nendega ei arvestata.
Puka valla juhtimine, asjaajamine ja toimimine peab muutuma selliseks, et vallarahvas saab aru ning tunneb, et vald ja vallavalitsus on nende jaoks, mitte vastupidi!
Lõpetada korruptsioon, onupoja- ja teerullipoliitika, semumajandus ning JOKK-skeemid Puka vallas.
Puka keskkool vajab uut juhtkonda.»
Silver Laks: «Oma igapäevatöös puutun kokku vee, kanalisatsiooni ja soojamajandusega. Omalt poolt püüaksin aidata otsida kiiret ja head lahendust, et Puka alevikus ja Aakre küla keskuses saaksid võimalikult paljud majad omale toimiva ühis kanalisatsiooni ja veevärgi. Samuti peaks vaatama üle kriitilise pilguga koolide küttesüsteemid, vähendamaks kulusid. Seda kõike saab aga vaid teha valituks osutudes, hea meeskonnatöö, ning kõigi osapoolte tahtega.»
Sirle Lüüs: «Minu jaoks oluline valdkond on kultuur. Olen seisukohal, et meie vallas peavad olema rahvamajad rahva jaoks avatud ka muul ajal kui ainult sündmuste ja huviringide tegutsemise ajal. Rahvamajades peavad olema mitmekesised võimalused huvitegevuseks erinevatele sihtgruppidele.
Kindlasti on väga oluline, et vallas tegutsevatel MTÜdel, seltsidel ja aktiivsetel inimeste on rahvamajades võimalus teostada oma tegevusi ja ideid. Lisaks vajavad MTÜd, seltsid ja aktiivsed vallakodanikud julgustust ja tuge oma ideede elluviimiseks. Iga vallakodanik peab tundma, et ta on rahvamajja oodatud.»
Eesti Reformierakond
Kalle Põldmägi: «Vajalik on arendada edasi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist Pukas, Aakres ja Komsil. Kiiremas korras vajab lahendamist Tööstuse tänava veeprobleem. Praegu on Soontaga küla vaeslapse rollis, võrreldes teiste piirkondadega. Plaanime vanasse metskonnahoonesse rajada külakeskuse. Rahvastik järjest vananeb, see viib mõttele rajada sotsiaalkeskus, kust vanurid saaksid abi ja toetust. Piiramaks korrarikkumisi, tahame paigaldada valvekaamerad ja parandada külades valgustust. Jätkuvat remonti vajavad lasteaiad ja koolimajad.
Eelistan praeguse Puka valla säilitamist.»
PÕDRALA VALD
Valimisliit Koduvald Põdrala
Aivar Uibu: «Olen valda juhtinud aastatel 2009—2013 ja jõudnud palju ära teha, kuid on palju ideid, mida tahaks valimisliiduga ellu viia. Teen kõik, et säiliks külakultuur ja peatuks väljaränne. Pean oluliseks, et eelarve oleks tasakaalus, kaasaks abiprogrammide raha, tagaks korraliku teedevõrgu, hoiaks korras haridus- ja kultuuriasutused.
Teen kõik, et kodanikud saaksid vallalt võimalikult palju vajalikke teenuseid ning abistaks neid, kes seda vajavad. Toetaks kodanikeühendusi ja MTÜsid arengut toetavate projektide omafinantseeringu katmisel.
Mida arenenum ettevõtlus ja kodanikuühiskond, seda tugevam omavalitsus.»
OTEPÄÄ VALD
Eesti Keskerakond
Anne-Mai Niit: «Pean tähtsaks, et võimu teostataks austusega inimeste vastu. Otsuste tegemisel on oluline jõuda eesmärgini ja leida üksmeel.
Otepääl on väga heal tasemel gümnaasium, kuid paraku on aastatega õpilaste arv järjest vähenema hakanud. Hariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajab Otepää gümnaasium oma koolipinkidesse rohkem õpilasi.
Tähelepanu tuleks pöörata kohaliku majanduselu arenguvõimaluste avamisele. Tähtis on arendada kohalikku ettevõtlust ning samuti toetada aktiivselt ka uute töökohtade loomist.»
Kadri Kenner: «Esmalt sooviksin, et talvel oleks ikka kogu aeg lumi aetud ja teeotstesse ei aetaks lumevalle. See on ikka väga halb, mida tehakse kogu aeg.»
Triin Peips: «Soovime luua volikogus ausama ja läbipaistvama õhkkonna. Liialt palju on salgamist ja ebaausust. Volikogu on aastate jooksul stagneerunud ja tundub, et vanad liikmed on unustanud, et omavalitsus peab toimima iga valla inimese jaoks, mitte ainult valitud seltskonna hüvesid silmas pidades.
Vald on nii tugev, kui tugev ja toimiv on tema väetim kodanik. Tööd on palju ja imet kohe ei sünni, aga kui suudame midagigi paremaks muuta, siis on see hea algus ja suure töö võit.»
Maie Niit: «Puhuksin senisest heledamalt põlema kohalikku ettevõtlust, mille kaudu saaksin mõjutada noorte jäämist Otepääle. Püüaksin olla õiglasem ja ausam vallaelanike suhtes, et inimesed ei koguks viha ja ängi.
Nõuaksin vallaametnikelt täpsemat riigi seaduste järgi tegutsemist, et vald ei peaks kohtuprotsessides raha ja aega kaotama. Korraldaksin humanitaarabi jagamist vajaduste järgi, mitte võiduahnitsejatele sülle tõstmist. Tõstaks esikohale inimese, tema töö, osavõtu ühiselust ja nõrgematele õiglasema abi jaotamise.»
Eesti Reformierakond
Merlin Müür: «Iga omavalitsuse alustala on tema kodanikud ning kohaliku omavalitsuse volikogu on ellu kutsutud selleks, et vallakodanikel oleks hea elada. Kindlasti vajab tähelepanu hariduseluga seonduv – juba praegu on Otepääl tunda puudust lasteaiakohtadest. Annan oma panuse selleks, et Otepää saaks uue lasteaia. Mulle teeb heameelt see, et Otepää gümnaasium oli taas koolide lõpueksamite pingereas üks parimaid, peame seda head taset jätkuvalt hoidma.
Leian, et volikogu liige peab arvestama kõigi oma valla elanike huvidega ja
nendest lähtuvalt tegema osapooli rahuldavaid mõistlikke otsuseid.»
Aivar Nigol: «Otepää vald oli nelja aasta eest kohalike omavalitsuse võimekuselt kõrgel 22. kohal, nüüd tõusnud 17ndaks. Seega laias laastus oleme teinud õigeid otsuseid. Prioriteetideks oleks uuel perioodil tasemel gümnaasiumihariduse tagamine, uue lasteaia ja eakate päevakeskuse rajamine, kultuurikeskuse rekonstrueerimine. Tähelepanu tuleb pöörata arendustegevusele, kuna ilma toetusrahata on raske kavandatavat ellu viia. Võtmekohaks on ka töökohad ning ettevõtlusele vajaliku taristu arendamine. Tõsta tuleb Otepää mainet ja rolli tõmbekeskusena.»
Erki Saar: «Volikokku pääsemine pole ju eesmärk omaette, olulisem on, et senine omavalitsuse juhtimine jätkuks stabiilselt ja ei kulutataks energiat erinevatele võimuvahetuse mängudele.
Omavalitsusel tuleks keskenduda niinimetatud ettenähtud valdkondadele: haridus, heakord, teed, sotsiaal. Mitte püüelda lahendada olukordi, milleks ta pole suuteline, näiteks pole võimalik lahendada tööpuuduse probleemi. Suurepärase hariduse tagamisega suudab aga omavalitsus palju rohkem elanikke ligi meelitada, mis ongi ju jätkusuutlikkuse oluline aspekt.»
Meelis Mälberg: «Olen evolutsioonilise, mitte revolutsioonilise arengu pooldaja ning kardinaalseid pöördeid ei ole mõistlik teha. Otepää liigub väga õiges suunas. Selle kinnituseks on kõrge 17. koht omavalitsuste konkurentsivõime edetabelis ja selle üle on põhjust uhke olla.
Loorberitele ei saa puhkama jääda, alati saab paremini. Talvepealinn Otepää on tuntud rahvusvaheliste ürituste poolest. Suured üritused toovad Otepääle inimesed ning annavad kohalikele elanikele tööd ja leiba. Nende ürituste korraldusõiguse saamiseks tuleb senisest veelgi enam pingutada.»
Valimisliit Otepää
Jaanus Raidal: «Me muretseme Otepää käekäigu pärast. Meie tegevuskava eemärk on muuta Otepää puhtaks, turvaliseks ja uuendusmeelseks. Et Otepääl oleks hea elada ja töötada nii noortel, vanadel kui ka uutel tulijatel.
Otepää peab muutuma hästi juhitud, ettevõtlikuks, edukaks ja targalt planeeritud elukeskkonnaks. Otepää peab olema oma inimestele elamisväärne ja turistidele ahvatlev. Sotsiaalselt turvaline ning ning majanduslikult mõtlev.
Käes on uus aeg! Meie võtmesõnad on hoolivus, inimeste heaolu, kogukonna ühtehoidmine ning edasiliikumine.»
Aivar Pärli: «Kohalike omavalitsuste valimised ei ole võlukepp, mis lahendaks koheselt kohalike probleeme. Tähtis on ka vallakodanike isiklik initsiatiiv. Kui otepäälane on oma eelistatud kandidaadid volikogusse valinud, siis ei maksa arvata, et nii ongi minu panus antud ja jäängi ootama arenguid. Elukeskkonna arengusuutlikkus sõltub ikka kogukonna liikmete arengu suutlikkusest. Volikogu kompetensist sõltub, kas toetatakse kindlat arengut või hääletatakse selle vastu. Volikogu peab koosnema jätkusuutlikest inimestest, kes pooldavad ja hoiavad kogukonnas kindlat arengut.»
Mare Raid: «Minu valimistees on: Otepääle turistid ja sündmused tagasi! Taasilmumist peaks alustama piirkonna mitmekeelne turismitrükis, mida pole välja antud viimased neli aastat. Valla dokumendiregistrist peaks kodanikul olema võimalus lugeda koosolekute ja komisjonide protokolle ja otsuseid nii, et see oleks arusaadav ka neile, kes koosolekul ei osalenud. Noortevolikogu pole reaalselt käivitunud, aga noori peab kaasama vallaelu juhtimisse.
Volikogu peab muutuma konstruktiivse arutelu ja otsustamise duumaks, mitte vaid kohalkäimise ja ärapanemise kohaks.»
Rein Vikard: «Vallavolikokku valituks osutununa tahan:
1) keelata volikokogu liikmete töötamise valla allasutuse juhina;
2) tasustada vallavolikogu liikme ja komisjoni liikme töö tunnitasu alusel;
3) revisjonikomisjon hakkab tööle alalise komisjonina vastavalt seadusandlusele ja komisjoni liikmed on tasustatud tunnitasu alusel;
4) revisjonikomisjoni liikmed annavad kord kvartalis ülevaate oma tööst volikogus;
5) kord kvartalis toimub volikogu liikmete kohtumine vallaelanikega;
6) igale volikogu liikmele rahvas annab omapoolse hinnangu.»
Tiia Võttin: «Minu moto on »kodanikke kaasav vallaelu juhtimine«. Kuna elame IT-riigis, siis üheks kaasamise vahendiks peame kasutama infotehnoloogiat nagu tehti seda Rahvakogul. Kasutama peaks tasuta lahendusi niikaua, kui kohaliku omavalitsuse infotehnoloogia arendustugi (KOVIT) arendab välja lahenduse kõigile kohalikele omavalitsustele.»
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Peeter Kangur: «Soovin stabiilsemat Otepää valda. Loodan, et volinikud teevad omavahel konstruktiivset koostööd ja arvestavad kodanikualgatustega. Tõutsi külavanemana tahan seista külade ja aktiivsete külakogukondade eest. Vallaeelarves peavad olema konkreetsed rahalised vahendid külaliikumise arenguks. Õpetajana toetan hariduse andmist nii Pühajärve põhikoolis kui tugevas Otepää gümnaasiumis. Ka need õpilased, kes õpivad kaugemal kui Otepää vald, peavad olema meile olulised.»
Urmas Kuldmaa: «Mina olen alati seda meelt, et inimene on ikka kõige tähtsam ja siis ülejäänu, ning asi mis mind kipub häirima, on see, et toimivaid asju ei lõhuta. Kui osutun valituks Otepää vallavolikogusse, siis seisakski nende väärtuste eest ja seega võiks olla tunnuslause järgmine: mitte lõhkuda, vaid hoida olemasolevaid väärtusi. Lähtume sellest, et Otepää kõige kallim vara on vallaelanik.»
Valdur Sepp: «Tegelikult on Otepää arenenud ja paremuse suunas muutunud, kuid mitte stabiilselt igas valdkonnas. Siinseid saavutusi on varjutanud ka omavalitsusega seotud skandaalid ja segadused. Koostöö on pahatihti asendunud teineteise süüdistamisega. Eluterve ja stabiilse valla võti on koostööoskus nii volikogus, allasutustes kui ka ettevõtjate ja iga valla kodanikuga.
Läinud aastate jooksul pole leitud aega ega raha kultuurikeskuse kordategemiseks. Nüüd siis, enne valimisi asuti katust parandama! Kitsaskohti omakultuuri vallas, mis vajaksid samuti abi ja tähelepanu, on kogunenud piisavalt.»
Maire Brett-Pavel: «Otepää linnas saaks kõik vallaateed korda. Noortele rohkem huviringe. Toetaks sotsiaalselt noori peresid.»
Joel Süldre: «Praegune volikogu on pööranud tähelepanu valedele asjadele. Et Otepää oleks endiselt atraktiivne ja jätkusuutlik, peame panustama noortele. Mina näen just nendes Otepääl edasi viivat jõudu. Me peame looma Otepääle keskkonna, kus noored saavad ennast teostada ja arendada Otepääd suunas, mis meeldiks eelkõige nendele endile, arvestades sealhulgas loomulikult ka praeguste elanikega. Praegune tendents on kahjuks selline, kus pärast gümnaasiumi lõppu lahkutakse Otepäält ja jäädaksegi eemale.»
Laine Peterson: «Püüan elada kristlasena ja kaitsta kristlikke põhiväärtusi meie kõikesallivas ja
-lubavas ühiskonnas. Minu südames on koht, mis valutab hüljatud abikaasade, alkoholisõltlaste ja laste (ka sündimata laste) pärast. Usun, et Otepää gümnaasiumis taaselustub õhtukooli võimalus. Selleks peaksid juba täna oma sooviavalduse esitama.
Tavaliselt tegeletakse »haigusega«, kuid mina sooviksin jõuda inimese hingeni.
Otepää linna ja aedlinna rahva nägemused lähitulevikuks olen kirja pannud oma blogis.»
Heiki Mägi: «Otepääl on vaja uuendusi, muud midagi. Väga keskseks on asi ära läinud, keerleb kõik Reformierakonna ümber. Kindlasti oleks vaja muudatusi teha spordivaldkonnas.»
Valimisliit Otepää Kodanik
Kuldar Veere: «Kavatsen ära lõpetada traditsiooni, kus volikogus käiakse ainult eelnevalt tagatubades kokku lepitud otsuseid poolt või vastu hääletamas. Volikogu töö peab muutuma sisuliseks arutelude kohaks, kus kõigil volikogu liikmetel on õigus oma sõna sekka öelda. Kui on tegemist keerulisemate teemadega, tuleb volikoguusse kutsutavate isikute ringi ekspertide ja muidu asjaga tihedalt seotud isikute näol hoopis laiendada, et kõigil volikogu liikmetel oleks olemas täielik informatsioon arutatava teema kohta. Alles seejärel saab hakata hääletama otsuse vastuvõtmise üle.»
Miia Pallase: «Tahan töötada selle nimel, et Otepää valla lasteaiad, koolid ja kultuurielu edendajad saaksid takistusteta tegutseda ja oma tegemistest rõõmu tunda. Oluline on ka, et Otepää vallas säiliksid väljakujunenud traditsioonid. Usun, et kvaliteetne haridus on väärika ja inimväärse elu eeldus ja Otepää valla arengu võti.»
Karl Mõts: «Fraktsioonid asendaksin töörühmadega, kes tegelevad rohkem tähelepanu vajavate küsimustega. Ajalehes kajastaksin inimeste ja ettevõtete praktilisi rõõme ja muresid. Kõigile, kes töötavad vallas, teeksin soodustusi, vahendeid selleks koguks külalistelt ja mujal töötavatelt valla elanikelt. Volikogu peab hoolitsema oma ja elanike väärikuse eest. Volikogu peab mõistma, et ülemäärane imporditud kauba ja teenuste sisseostmine on valla nõrgestamine.»
Ene Reedi: «Otepää on minu jaoks eelkõige turismipiirkond. Tartu Ülikooli lõpetanud sotsioloogina tean, et rahulolevad ja õnnelikud kohalikud inimesed on parimad sihtkoha turundajad.
Töötades SA Otepää Turism juhina, nägin, kui oluline on, et Otepää eri valdkondade esindajad teeksid koostööd. Olen valmis töötama selle nimel, et valla ja siinse ettevõtluse areng toimuks kiiresti ja tasakaalustatult, et siin olemist naudiksid nii otepäälased ise kui ka meie külalised.»
Margit Prede: «Otepää on minu kodu ja seetõttu pean kandeerimist kodanikukohuseks. Praegustel võimulolijatel on väga palju aastaid olnud võimalus Otepää valda perspektiivitundega ning heaperemehelikult juhtida, aga seda pole tehtud.
Tahan pühenduda järgmised neli aastat kolmele põhilisele punktile:
1) Otepääst peab saama igat vallakodanikku väärtustav elupaik.
2) Vallakodanike kaasamine otsustusprotsessidesse oleks sisuline.
3) Otepää linn peab saama tegelikuks piirkonna tõmbekeskuseks, pakkudes võimalikult palju vajalikke teenuseid nii vallakodanikule kui külalisele.
Otepää kodanikud väärivad, et valitsemine oleks avatud, enesekriitiline ja lähtuks kohaliku inimese heaolust.»
Teet Reedi: «Ausus ja avaliku huvi järgimine otsustamisel on esimesed märksõnad, mis esile kerkivad, kui lähiaja arenguvajadustest rääkida. Elanike kaasamine otsustamisse on kindlasti harjumatu, seda enam, et senine võim on silmas pidanud kitsalt kildkondlikke ja erahuve, avalik huvi on jäetud tahaplaanile. Samas teame, et inimesed on seda enam huvitatud panustama, mida rohkem nad kaasatud on.
Otepää haridus on teema, mis meile tähtis. Oleme kindlad, et Otepää koolid on tulevikus tuntud ja tunnustatud nii, et siia tullakse ka kaugemalt õppima.»
Kristel Nämi: «Tunnen muret Otepää käekäigu pärast ja tahan rakendada oma energiat ja teadmise, et siin oleks kohalikel hea elada ja turistidel mõnus külla tulla.
Tahan hea seista hea selle eest, et Otepää linnas oleksid olemas hädavajalikud teenused, et lapsed saaksid omandada lasteaia- ja põhihariduse kodulähedases koolis ja et Otepää linnast saaks väärt keskus ümbruskonna väiksematele asulatele ja küladele.»
Andrus Eensoo: «Vaadates aastaid Otepää piirkonna käekäiku kõrvalt, tekkis mul tahtmine Otepää piirkonna eluolu arendamisel ja veel paremaks muutmisel uuesti kaasa rääkida ja selle nimel tegutseda. Üheks oluliseks teemaks, millega soovin tegeleda on väikeettevõtjatele võimaluste loomine. Valupunktina näen noortele tegevuse leidmist ja motiveerituse tõstmist, et nad ei lahkuks koduvallast, vaid asuksid siia elama.»
Marika Ein: «Kandideerin, sest soovin oma kogemused, oskused ja teadmised pühendada
Otepää valla elu arendamiseks ja kohaliku elanikkonna heaolu tagamiseks.
Minu prioriteet on kogukondade ettepanekuid ja soove arvestav vallajuhtimine – iga küla ja linnaosa peab saama sõna sekka öelda oma elukeskkonna muutuste planeerimisel. Samuti soovin tegutseda selle nimel, et Otepää kesklinnas avatakse sotsiaalkeskus eakatele.»
Magnar Freimuth: «Usun, et ühiselt hea eesmärgi nimel tegutsedes on võimalik kiiresti edu saavutada ja olen õnnelik, et olen leidnud mõttekaaslasi, kes soovivad ka midagi reaalselt korda saata, mitte ainult volikogus laua taga rääkida.
Isana tunnen Otepääl puudust paljude võimalustega ja igale eale sobivast mänguväljakust ja just selle loomisega tahan tegeleda.»
Eve Koser: «Sihva külavanemana tunnen endal kohustust volikogus kohalike inimeste heaolu, huvide ja õiguste eest seista. Tahan kaasa aidata sellele, et probleem Sihval asuva laguneva ja eluohtliku kontorihoonega leiaks lahenduse.
Mulle on südamelähedased haridus- ja noorsootööteemad ja pean oluliseks, et Otepää vallas oleks kaks omanäolist ja tugevat kooli. »
Erik Andrew Konze: «Lähtun kandideerides J. F. Kennedy lausest: »Ära küsi mida riik saab
teha sinu jaoks, küsi endalt, mida sina saad teha oma maa jaoks.«
Oma tööga, hea tahte ja pädevusega tahan parandada oluliselt Otepää elukeskkonda.
Tulevikuperspektiivina näen, et Otepää võiks olla Eesti puitarhitektuuri edendaja ja teerajaja Eestis ja see võiks olla Otepää üheks kaubamärgiks.»
Nelly Oinus: «Külateed tolmuvabaks – esmalt teedeäärsete talude ja elamute ulatuses ning tee tee järel kogu vallas – elanike ja külaliste tervise, liiklusohutuse ja heaolu tagamise eesmärgil.
Teine oluline valdkond on stabiilsuse tagamine hariduskeskkonna arengus. Pühajärve põhikoolis jätkuvalt tugeva hariduse andmine ja Otepää gümnaasiumis gümnaasiumiastme välja arendamine vastavalt seadusele ja piirkonna eeliseid esile tuues.
Kolmas valdkond on pangandus – statsionaarsete pangateenuste võimaldamine Otepää valla kodanikele. Ühe võimalusena on siin hoiu-laenu ühistu(te) harukontor(id).»
Juhan Seer: «Minu jaoks on esmatähtis, et vallavõimu ning kodanike vahel oleks mõistmine ning koostöö.
Minu üheks huviks on energia ja selle tootmisega seonduv ja seetõttu leian, et Otepää vald peaks olulilselt paremini ära kasutama kõik võimalused, et kohalik energiatootmine oleks säästlik ja keskkonnasõbralik.»
Ivika Nõgel: «Leian, et kohalikud elanikud peaks võtma rohkem vastutust oma kodukandi käekäigu eest ning olen ise valmis seda tegema. Oleme harjunud, et meie eest otsustab mingi kõrgem võim – seda mõtteviisi tahan ma muuta.
Valituks osutudes seisan selle eest, et valla juhtimisse oleks kaasatud küla- ja linnaosavanemad ning et olulised teemad arutataks vallakodanikega läbi Otepää Rahvakogus.»
Toomas Oinus: «Kandideerin, et aidata luua Otepääle vajadusepõhist tasuta vallabussi, millega pääseks valla piires tööle, poodi, arsti juurde, huviringi ja tagasi koju.
Oluliseks teemaks pean ka liikluskorraldusega seonduvat – tähtis on teede operatiivne talvine lumetõrje. Ohtlikesse kohtadesse tuleks panna hoiatavaid märke, sest valla külaline ei pruugi alati teada kõikidest teeoludest; samas seal, kus nähtavus on hea, peaks mõttetud piirangud likvideerima. Spordi- ja suurürituste puhul peaks teedesulgemisinfo jõudma alati vallakodanikuni, praegu seda sageli ei juhtu.»
Solveig Raave: «Kogu meie valimisliidu Otepää Kodanik inimeste ühine põhimõte on korraldada kohaliku elu võtmeteemade üle sisulised arutelud ja koostöös elanikega leida põhilised lahendusteed. Korraldasime sel aastal Otepää rahvaküsitluse ja rahvakogu, mis kindlasti ei jää ühekordseteks üritusteks. Võtame sihiks, et hariduse sisulised uuendused ja alustalad jõuaks praktikasse.
Valimisliit Otepää Kodanik on sihiks võtnud rajada piirkonda igale vanusele tegevusvõimalusi pakkuv suur vabaõhukeskus koos mänguväljakutega. Juba on teemat arutatud disaineritega, tutvutud Kuressaare linna ja naaberriikide keskustega.»
Rain-Mati Pesor: «Kandideerin sooviga parandada maapiirkonna elukeskkonda. Senini pole külade esindajaid tegelikkuses kaasatud valla juhtimisse, aga just selle eest tahan ma seista.
Samuti on esmatähtis, et iga maaelamu või ettevõtte kõrval oleks tolmuvaba tee ning transport linnade ja külade vahel oleks parem.»
Indrek Tiido: «Nelja lapse isana pean oluliseks, et kõikidel Otepää lastel oleksid võrdsed võimalused osalemaks huvitegevuses, praegune süsteem ahendab kehvemal elujärjel olevate perede laste võimalusi.
Endise volikogu liikmena on mul soov näha tulevikus vallas rohkem koostööd ja vähem kemplemist, valla arengu ja avaliku kuvandi seisukohalt on see ülioluline. Töökohtade loomisele Otepääl tahan ka ise õla alla panna.»
Pille Villems: «Olles kogu elu olnud seotud haridusvaldkonnaga, soovin jagada oma kogemust ja teadmisi Otepää valla arengu huvides, eeskätt valla hariduselu edendamisel.
Pean oluliseks, et eelkooliealiste ja kooliõpilaste heaolu oleks tagatud ning et kohalikel lastel oleks õppimiseks ja kasvamiseks loodud kaasaegne õpikeskkond ning võimalus soovi korral edukalt edasi liikuda nii pärast põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetamist.»
Oliver Treufeldt: «Soovin anda oma panuse innovatiivse ja positiivse kuvandiga Otepää tuleviku loomiseks. Usun kindlalt, et valda saab juhtida efektiivsemalt, sihipärasemalt ja läbipaistvamalt, kui seda senini on tehtud. Eriti suurt tähelepanu nõuab erinevate teenuste kättesaadavus kohalikule elanikule.
Lisaks soovin tutvustada ja arendada ekstreemspordialasid ja pakkuda suuremat võimalust nendega tegelemiseks.»
Rain Kimmel: «Olen Otepää patrioot ja mulle meeldiks väga, kui ka minu lapsed tulevikus oma kodu siia rajaksid. Soovin kaasa aidata võimaluste loomisele noortele, kes tahavad Otepääle (tagasi) tulla – kas siis oma ettevõtlust arendama või kodu looma. Minu meelest on kohalikul omavalitsusel eelkõige kohustus pühenduda oma kodanike huvide ja vajaduste kaitsmisele ja heade elamistingimuste loomisele, tean kindlalt, et see on Otepää Kodaniku esmane prioriteet.»
Kalev Lemmik: «Kohaliku ettevõtjana tunnen hästi siinset ettevõtluskeskkonda, selle kitsaskohti ning vajakajäämisi ja soovin oma kogemusi rakendada parema ettevõtluskliima loomiseks Otepääl. Pean oluliseks, et kohalik elanik saaks elu kujundamisel koduvallas kaasa rääkida, senini pole sellest hoolitud. Usun, et Otepää kiire arengu võtmeks on avatud poliitika, töökohtade loomine ja noorte tagasipöördumine maapiirkondadesse. Paneme Otepää elama!»
SANGASTE VALD
Eesti Reformierakond
Gerli Grossberg: «Suheldes oma tuttavatega tulid välja nii mõnigi idee ja mõte. Üks nendest on, et kaasaegsel internetiajastul peaksid volikogu istungid olema otsejälgitavad, kus valija saab täieliku ülevaate volikogus arutlusel olevatest teemadest. Ja mis on veel väga oluline: inimene näeb, kas ikka tema valitud volikogu liige osaleb aktiivselt volikogu töös. See investeering ei ole nii suur, et valla eelarve seda välja ei kannata.»
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Rando Undrus: «Seni on vallas edukalt investeeritud objektidesse, mis tagavad meile puhta joogivee, kaasaegse kütte jne. Need lihtsalt tuli ära teha, sõltumata meie tahtest. Uuel perioodil soovin, et valla prioriteediks oleksid kogukonnast sirgunud initsiatiivid – tegevused, mis meid liidavad, kasvatavad ja rikastavad. Kui kodukanti armastame ja selle üle uhkust tunneme, siis tahetakse siia tulla ja jääda. Seega mitte teisiti, vaid edasi – järgmine loomulik ja ehk kõige olulisem samm kogukonna arendamisel. Volikogus ootan komisjonidelt suuremat aktiivsust.»
Kaido Tamberg: «Enam tuleks investeerida kodukoha kuvandisse ja inimesse. Hoolekogude ja külade otsustusala tuleb laiendada. Välja tuleb anda piirkondlikku ja kogukondlikku ajalugu ühendav Sangaste raamat ja viia lõpule rukkimonumendi loomine. Käivitame programmi, millega kutsume siitläinuid tagasi ja uusi tulijaid maale.
Suurem kava on Sangaste lossi arendamiseks partneri leidmine ja kompleksi renoveerimine, et tekiks vähemalt 30 uut töökohta. Ettevalmistamisel on 3D-eskiis ja projekt fondidele esitamiseks, et rajada lisamajutuskohad ja eriline nn lõõgastusspaa praegusesse ringtalli euro- ja eraraha toel.»
Tatjana Laadi: «Olen vallaga seotud 1994. aastast. Sellest ajast on väga palju paremaks muutunud. Väärtustatakse inimesi: ehitatud on kergliiklusteid, noortekeskus, säilitatud põhikool, avatud pansionaat, renoveeritud seltsimaja jpm. Sangastes on värskelt renoveeritud perearstikeskus, Keenis töötab tervisepunkt, veebruaris avati Sangastes apteek.
Seda olukorras, kus toimub tõmbekeskuste loomine – eri asutuste, sealhulgas arstiabi koondamine suurematesse linnadesse. Maainimesel on raske pääseda nende hüvede juurde. Püüan seista selle eest, et vallas säiliks perearstiabi, ja hoolitseda sotsiaalse heaolu eest.»
Tuuli Merimaa: «Et meie noored jääks koju ja külad oleks veel sajandi keskelgi elus, tuleb kohe õigeid valikuid teha. Kui võimaldada praegu lastele kodu lähedal väärt haridus ja vaba aega mitmekesise huvitegevusega sisustada, näeme pensionipõlveski enda kõrval noori ja tegusaid inimesi. Sisukas vaba aeg on üks olulisemaid laste tuleviku kujundajaid.
Sangaste valla ilusama tuleviku teine eeldus on praeguse ärikeskkonna tugevdamine. Kui vaadata üle kohalik maksusüsteem ja toetada koostööga ettevõtlike elanike tegevusi, saame valda tugevaid tegijaid, kes saavad hakkama iseendaga ja pakuvad teistelegi tööd.»
Maire Murumaa: «Olen Sangaste vallaga seotud alates 2011. aasta augustist, kui asusin tööle lasteaia Kratila direktorina. Ehkki ma pole veel oma juurte juurde Restu tagasi jõudnud, näen, et elu Sangastes on mitmekesine ja huvitav. Siinsed inimesed on ettevõtlikud ja toimekad ning panustavad kodupaiga arengusse. Asutuse juhina tunnen nii valla kui kogukonna tuge. Arvan, et nüüd ongi õige aeg omalt poolt valla arengusse panustada. Soovin kaasa rääkida eelkõige haridusvaldkonda puudutavates küsimustes.»
Ivo Pill: «Ega mõtteid või ula peale lasta – võimalused ja eelarve panevad piiri, rahvas vananeb ja väheneb arvult. Mõtlen sotsiaalpoole peale – selles valdkonnas tunnen end kodusemalt. Et kasin eelarve, mis selleks antud, saaks otstarbekalt kasutatud. Tahaks tähele panna neid, kes omas hädas häbenevad endast märku anda ja hoida abiandmise lahjast leemepajast eemal need, kel käed-jalad terved, ainsaks hädaks viinaviga ning õpitud abitus. Kui see oodatud-kardetud haldusreform peaks tulema, tahaks olla selle juures. Et Sangaste vald ei saaks nimetuks ääremaaks, vaid et meile jääks ikka oma nägu ja tegu.»
Viive Puudist: «Praegune volikogu, vallavalitsus ja ametnikud on tegusad. Vallaelanikud tunnetavad hoolitsust. Suurtest töödest nimetaksin, et renoveeriti pansionaat. Valla tõmbekeskuste Sangaste ja Keeni vahel on lõppjärgus kergliiklustee ehitamine. Ühistegevuse tulemusena on tekkinud Sangaste Rukkiküla.
Kui riik ei suuda maksta sooja lõuna eest, siis koduvald peaks olema hoolivam. Kui osutun valituks, tahan selle eest seista, et gümnaasiumis käiv meie valla laps saaks tasuta lõuna.
Kui võimalik, annaksin enam raha kultuuritööle, raamatukogudele, vaja oleks tänapäevaseid spordiväljakuid Sangastesse ja Keeni.»
Diana Sarapuu: «Meie vald peab ühinema kindlasti kellegagi naabritest. Selleks ajaks peame kindlasti tegema palju alus- ja põhihariduse arendamiseks. Majad on väliselt ilusad, kuid õpikeskkondade kaasajastamiseks on väga palju ära teha.
Meie kool on Valgamaa kaardil õpilaste arvu poolest kõige suurem maapõhikool 110 õpilasega. Õpilaste arv küll väheneb järgmisel paaril aastal, aga jääb püsima 100 piires. See sõltub sellest, kui elujõulisena püsivad meie valla ettevõtted ja kas meie noortele inimestele jätkub tööd. Selleks on vaja volikogul teha koostööd ettevõtetega ja toetada neid igal võimalikul viisil.»
TAHEVA VALD
Eesti Reformierakond
Tõnu Must: «Tahan oma tegevusega aidata kaasa sellele, et Taheva valla inimesed saaksid öelda: siin elada ja töötada on hää. Olen seda meelt, et vallad peavad liituma, tekib haldussuutlik omavalitsusorgan, kes suudab lisaks »tule kustutamisele« mõelda ka valla jätkusuutlikkusele ja eripäradele, mis on meie trumbiks. Valla liitumise protsess pole läinud käima, vaid on pikka aega olnud uuringute staadiumis. Nüüd peaks jõudma ka tegudeni. Kohaliku volikogu roll on ühinemisalgatuse puhul väga oluline. Taheva vald on vana Võrumaa Hargla kihelkonna osa. Üks võimalus on ühineda vana Hargla kihelkonna piires.»
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Rein Paas: «Kardinaalselt midagi teistmoodi teha ei oskakski, tuleb ikka neid asju edasi ajada, mis teoksil on. Toetan kohalike mittetulundusühenduste tegevust ja piirkondliku pärandi eest seismist. Tallinnast kaugele jäävatele aladele on senisest enam vaja riigi toetust.»
Monika Rogenbaum: "Vastata on mul tegelikult keeruline. On ju mul võimalus olnud küllaltki palju teha, üsna palju seatud eesmärke saavutada. Kui nüüd panen ennast volikogu liikme positsiooni, alustaksin lihtsatest asjadest: hoiaksin end toimuvaga kursis, mõtleksin kaasa arengudokumentide koostamisel ja veaksin vajadusel hea meelega mõnda teemavaldkonda, panustaksin kogukonnas olulistesse ettevõtmistesse, annaksin teada murekohtadest ja aitaksin välja töötada lahendusi, koostaksin projektitoetuste taotlusi ja aruandlust. Kui otsustan panustada kodukohas volikogu liikmena, luban tööd teha."
TÕLLISTE VALD
Valimisliit Tõlliste Edukaks
Raiko Allik: «Tõlliste vald on mulle südamelähedane olnud juba pikka aega. Olen siin kasvanud ja koolis käinud. Nüüd tahan ka mina anda oma panuse Tõlliste valla arengusse. Üheks kõige tähtsamaks suunaks on minu silmis ettevõtluse arendamine. Selleks, et noored jääksid ja tuleksid tagasi meie valda elama, tuleks projektide abil luua uusi töökohti, kuna see on jätkusuutliku valla a ja o. Noored ning pered peavad tundma, et elu vallas areneb ja loob uusi võimalusi. Vald tuleb tuua kodanikele lähemale!»
Andres Illak: «Näen valla juhtimist tervikliku protsessina, kus tuleb arvestada sellega, et olemasolev toimiks ja samal ajal oleks ka uusi arenguid. Praegu tundub juhtimises valitsevat suund, kus keskendutakse olemasoleva käigushoidmisele – sellele, et teed oleks lükatud ja koolimaja töötaks. Rõhku tuleks aga panna ka uutele ideedele, näiteks sellele, et Tõllistesse tekiks rohkem ettevõtjaid ja paraneks tööhõive ning majanduslik olukord. Paljugi on võimalik ära teha erinevate projektidega ning mõningate asjade puhul ei ole oluline mitte raha, vaid piisab tahtejõust ja pealehakkamisest.»
Eesti Reformierakond
Hille Volberg: «Tõlliste vallas kandideerin esmakordselt, sest elan siin alles teist aastat. Seetõttu ei ruttaks kohe seni tehtut ümber või maha tegema. Valituks osutumise korral rakendan oma teadmised ja oskused psühholoogi ja sotsiaaltöötajana valla perede heaolu parandamiseks. Selleks tuleb toetada nii laste, tööealiste kui pensioniealiste heaolu, mitte vastandada neid. Sotsiaaltoetuste saajatele tuleb pakkuda koos raha maksmisega ka teenuseid ning aidata neil iseseisvalt hakkama saada. Tuleb keskenduda just inimestele, nendega rääkida ja neid kuulata. Luban, et olen otsustustes aus ja otsekohene.»
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Kaupo Kutsar: «Vallaelanike lahkumine on seotud tööpuudusega. Vald ei loo töökohti, kuid vald peab keerama näo ettevõtluse poole, olema abiks nõu ja jõuga. Vallale kuuluvaid ehitisi, mis on vallale koormaks, tuleb müüa või anda ettevõtluse kasutusse, et tekiksid uued töökohad.
Aidata tuleb ka neid, kes abi ei küsi, kuid on näha, et nad abi vajavad. Näiteks tööotsimisel nõustada või soovitada, sest meie valla kõige tähtsam vara on meie elanikud, kes on eluga rahul ja kellel on töökoht. Ei ole vaja otsida põhjuseid, miks mitte teha; tuleb otsida võimalusi, kuidas asi ära teha.»
Teresa Sale: «Ei hakkaks kõike reformima. Pigem vajab muutmist suhtumine, tugevuste leidmine ja elluäratamine.
Pühendaksin aega, et aru saada, mida soovib kohalik ning kasutada iga inimese tugevusi. Selleks on mul plaanis läbi viia mõni uuring vabatahtlikkuse head tava silmas pidades.
Väga oluliseks pean koostööd. Et oleks hea hariduse ja teenuste kättesaadavus, on mõistlik lahendusi otsida koos naabritega.
Vallal on korralik tegevuste ja investeeringute kava, mis tuleks üle vaadata: mis tehtud, mis tegemata, miks tegemata, kas on muutunud planeeritud maksumused, kas on uusi vajadusi – sellest alustaksingi.»
TÕRVA LINN
Valimisliit Tõrvakad
Karl Kirt: «Meie Tõrva linnas on olemas töötav noortevolikogu, kuid seda ei kaasata praegu piisavalt linna otsustusprotsessidesse. Kuna olen ise olnud kaks ja pool aastat noortevolikogu esimees, on mul selge ettekujutus, kuidas noori paremini kaasata. Noori oleks võimalik kaasta linnavolikogu komisjonidesse kui ka linna otsustesse, näiteks koostööseminaride kaudu. Eriti tuleks noori kaasata just nendesse teemadesse, mis neid eriti puudutavad. Need on näiteks haridus, noorsootöö, kultuuri- ja spordiküsimused.»
Olav Napritson: «Kui juhtub, et mina pääseksin volikokku, siis toetaksin praeguse linnavalitsuse ja volikogu ettevõtmiste ja tegemiste jätkamist. Sooviksin ainult rohkem arvestada linnaelanike enamuse soovidega. Mulle ei meeldi need tohutud valimislubadused, mis antakse ja jäetakse täitmata. Ütleb ju vanasõnagi: »Meest sõnast, härga sarvest.« Seepärast leian, et on mõttekas jätkata ühiselt ja sõbralikult juba alustatud ettevõtmisi, et meie Tõrva muutuks sõbralikumaks ja ilusamaks.»
Vello Jaska: «Soovin teha nii, et linnavalitsus ja volikogu oleksid kohalikele lähemal ja tegutseks enam linnaelanike huvidest ning vajadustest lähtuvalt. Samuti olen veendunud, et suudan luua süsteemi, mille järgi oleks võimalik erapooletult tunnustada iga elaniku panust kodulinna heaks.
Kindlasti teen nii, et volikogu ja linnavalitsuse töö oleks konkreetne, asjalik, läbipaistev, vaba sisutühjadest sõnakõlksudest. Minu eesmärk on, et Tõrva linnavalitsus ja volikogu koostavad koos kohaliku rahvaga konkreetse arengukava, milles oleks ära toodud, kui palju ja mis valdkondades linna arengusse panustatakse.»
Kaja Ispert: «Kui osutun valituks kohalikel valimistel volikogu liikmeks, seisan valijate õiguste ja vajaduste eest. Iga inimene on linnale tähtis ning vajalik. Seisan sotsiaaltoetuste korra lihtsamaks muutmise eest, kuna praegune kord jätab toetuse vajaja abitusse olukorda. Puudega inimesed ja eakad vajavad senisest rohkem teenuseid, mis võimaldavad neil olla ühiskonnas kaasatumad (koolitused, tööturg).
Tuleb tagada noorte inimeste praktika- ja koolitusvõimalusi. Praegused tegutsevad organisatsioonid peavad saama suurema võimaluse linnas kaasa rääkida eelarvete moodustamisel ja tegevuste vajaduse osas.»
Lauri Ispert: «Küsimusele, mida volikokku pääsedes teeksin teisiti, ei saa leida lihtsat vastust, kuna seda, mis tehtud, enam teisiti teha ei saa, ja seda, mida teha saaksin, saaks tehtud ainult juhul, kui osutuksin valituks. Kunagi ei tohiks lubada kokku taevast ja maad, et teeksin seda või toda. Tuleks kuulata rahvast, küsida neilt, mida nemad arvavad, mida nemad vajavad. Ei saa olla ükskõikne rahvaga, keda näed päevast päeva linna peal jalutades ning arvan, et see olekski, mida teeksin teisiti. Ma ei istuks kinniste uste taga ega tõstaks oma kätt niisama. Ma teeksin seda oma väikelinna rahva heakskiiduga.»
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Maido Ruusmann: «Näen vajadust enam kaasata aktiivseid inimesi nii linnajuhtimise kui teiste linnaga seotud küsimuste lahendamisse (linnaruumi areng, linna turundamine jne). Kuigi omavalitsuse volikogu liikmed peaks olema läbilõige kogukonnast, on tihti nii, et paljud heade mõtetega ja tegusad inimesed volikogudesse valituks ei osutu või ei taha ennast ise poliitikaga siduda, näiteks ettevõtjad ja noored.
Lisaks kohapealsete inimeste eelmainitud küsimustes aktiveerimisele oleks vajalik luua andmebaas Tõrvast pärit või Tõrvaga seotud inimesest, kes oleks nõus panustama oma oskuste ja teadmistega kodukoha arengusse.»
Siim Ausmees: «Et linna spordiüritused oleksid osalejaterohked, atraktiivsed ja tuntud kogu Eestis (sporditurism). Et linn oleks 2013—2017 senisest veelgi aktiivsem Euroopa Liidu toetuste kasutaja. Toetuste abil panustaksin olemasolevatesse (staadion, jalgpalliväljak) ja kogu piirkonnale olulistesse objektidesse: ujulakompleks, atraktiivne turismiobjekt, ettevõtlusala.
Et linn võtaks kasutusele kaasava eelarve põhimõtted, andes tõrvakatele võimaluse kaasa rääkida omavalitsuse investeeringute suunamisel. Et linna rajataks maamärgina Tõrva Tõnise kuju. Et linn oleks ettevõtjatele veelgi atraktiivsem.»
Ivar Hanvere: «Võrreldes teiste ümberkaudsete tõmbekeskustega, puudub Tõrvas ajakohane staadion ja ujula. Viimase puhul pean silmas ökonoomset ja energiasäästlikku spaa elementidega ehitist, mida oleks võimalik piirkonna jõude ühendades ka üleval pidada. Kindlasti on tähtis gümnaasiumi säilimine ja selle arengu toetamine. Piirkonna konkurentsi tõstaks oluliselt linna ja lähivaldade ühinemine. Tuleb arendada ettevõtlust ja koostööd ettevõtetega, et peatada vähemalt elanike arvu vähenemine. Paljud ümarlaudadel pakutud ideed saab ellu viia väga väikese raha eest, aktiviseerides ja kaasates kohalikke elanikke.»
Helbe Sillaots: «Ettevõtlus paneb rattad käima. Kui meil oleks piisavalt ettevõtlust, ei peaks otsima lahendusi kaugtööst ja pered saaks olla koos. Peame kaasama ja arvestama palju rohkem noortega. Gümnaasiumi klassides tuleks läbi viia konkurss »Kuidas saan mina aidata oma kodulinna?«. Konkursi võitjat peab tunnustama stipendiumiga, mis motiveeriks noori. Ainult nii me leiaksime häid lahendusi, sest noored on alati innovatiivsed ja nutikad. Parimate lahendustega noored tuleb kokku viia ettevõtjatega. Need noored, kes on mõelnud sellele, kuidas oma kodukanti paremaks muuta, ei lahku ka siit nii kergekäeliselt.»
Ilmar Kõverik: «Muret teevad Tõrva perearstide praegused kitsad tööruumid. Muinsuskaitselise väärtustega hoonetekompleks – endine Patküla kool, kirik-kammersaal ja pastoraat – moodustavad terviku, mis õnneks veel säilinud, kuid on vaja leida otstarve koolihoonele ning algatada selle »ellujäämisprojekt«. Hoonesse võiksid ruumid saada kõik Tõrvas tegutsevad seltsid, kes ise kannaksid tegevuskulud, ning linnalt tuleks abi ülalpidamiskulude osas.
Peame lugu kodulinna vaatamisväärtustest ning kasutame neid tutvustavaid märgistusi ning viitasid. Välja tuleb arendada Tõrva kaunist loodust tutvustav matkarada.»
Eesti Reformierakond
Tiiu Loorman: «Minu teadmised annavad mulle oskuse kaasa rääkida ja volikogu otsuseid mõjutada eelkõige ehituslikes ja planeerimisalastes küsimustes. Seda olen volikogus teinud siiani ning valituks osutuna teen ka järgmises koosseisus. Üks olulisem tuleviku arenguid määrav teema on minu arvates planeerimisotsuste tegemine nii, et nende tegemise ajal vaadatakse kaugemale tänasest päevast. Selleks annan oma panuse.»
Erkki Naaris: «Olen Tõrvas tagasi 10 aastat. Selle aja jooksul on linn järjest rohkem inimestest võõrandunud. Tahan, et linn oleks inimeste jaoks. Linn ei koosne vaid korras tänavatest. Ma ei koli linnast ära, sest maja ees on tänavaauk. Küll aga siis, kui ma ei saa oma last saata kooli, milles antakse head haridust. Kui vabal päeval ei saa minna mänguväljakule, sest seal on ebamugav ja ilmetu.
Kool peab olema kaasaegne, innovatiivne ja head haridust andev. Linna avalikud kohad ja spordirajatised peavad olema korras ja atraktiivsed ning mugavad kasutada õpilasele, harrastajale, kohalikule ja turistile.»
Piret Karu: «Ilmselgelt üksi maailma ei päästa, aga saan hea seista, et koostöös volikoguga on kuulda töötava haritud noore hääl ja julgen küsida olulistes aruteludes naiivses usus: »Miks ei saa?«
Mul puudub volikogus olemise kogemus, aga puudub ka poliitikule omane sissejuurdunud mõtteviis, seega saan olla linna arengule kasulik just oma värskete ja rikkumata mõtete ning ideede poolest. Üks läbiv mõte siiski on: nii väikeses linnas kui on meie Tõrva, ei tohiks olla vahet linnavõimu ja linnarahva vahel. Olulisimad probleemid tulevad välja just aktiivses ja pidevas suhtluses linnakodanikega.»
Eero Viisu: «Olen praegu tegutseva volikogu liige, seetõttu on mul raske öelda, et teeksin midagi oluliselt teistmoodi kui praegu. Olen püüdnud alati kaitsta linna kui terviku ja tema kodanike huve ning tauninud üksikute väljavalitute omakasupüüdlikke ambitsioone. Pean oluliseks, et volikogusse kuuluvad inimesed omavad seisukohti linnale tähtsates küsimustes ja julgevad neid ka välja öelda.»
Eesti Keskerakond
Agu Kabrits: «Igas volikogus on nii-öelda vana kaardivägi ja uued liikmed – mõlemad vajalikud. Uute liikmetega aga tuleks kindlasti läbi viia koolitus. Tuleb aru saada, et volikokku saamine ei ole juhuslik poliitiline avantüür, vaid töökoht, sõna otseses mõttes vastutusevõtt kogukonna ja inimeste ees. Olen näinud volikogu liikmeid, kes ainult omas kinni: oma tänav, tänavavalgustus, oma tänava teekate jne. Samuti olen näinud neid, kes lubavad kõikidele toetusi, aga kust raha tuleb, ei tea. Lisaks on parteipoliitikuid, kes edastavad ainult erakonna loosungeid – arvestamata kohapealsete huvisid ja vajadusi.»
Tõnu Jaansalu: «Alustaks ühe väidetavalt tõestisündinud looga, kus üks eakas mees ütleb oma abikaasale: »Oleks mina ette nii tark, nagu sina oled pidevalt tagantjärele, siis oleks võinud ma maailma muuta.«
Mida siis teisiti teha? Uuel perioodil võiks anda kodanikele võimaluse kaasa rääkida nii eelarve kui ka arengukava koostamisel. Oluline on napi eelarve tingimustes piirkond hoida kodanikele ja ettevõtetele atraktiivsena. Muidu avastame kõik mingil hetkel, et räägime töö juures võõras keeles ja koju Eestisse sõita on mitu tuhat kilomeetrit.»
Diivi Põdersoo: «Olles esmakordselt valitud kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, süvenen esmalt volikogu töökorraldusse. Teen endale selgeks linna põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse. Viin end kurssi omavalitsuste finantseerimise põhimõtetega.
Humanitaarina räägiksin kaasa kultuuri-, haridus- ja sotsiaalteemadel. Minu mõte on piirkonna pildile toomine kultuuri, tervist ja haridust väärtustava paigana Eestis. Keskkonnakaitse ja loodushoid on piirkonna võti.
Tõrva ja naabervaldade kultuuri- ja loodusturismi arengu eesmärkidest tulenevalt näen koostööd maaülikooli ja omavalitsuse vahel.»
Üksikkandidaat
Riho Karu: «Küsimust selliselt püstitades on raske vastata. Linnas seni tehtu on pooleli ja lõpetamiseks läheb veel aega. Rohkem oleks vaja tähelepanu pöörata konkreetsele koostööle piirkonna omavalitsuste vahel, kus võtmesõna koosolemise ja kooselamise põhimõte ning ettevalmistused liitumiseks. See on alus arengutele kõikides valdkondades, mis puudutavad eelkõige siinseid inimesi.
Populaarseks on saanud Tõrvas mõtteviis, et võiksime olla turismimagnet. Leian, et suunaks peaks olema loodusturism, millest tulenevalt peame rohkem tähelepanu pöörama mitte ainult looduselt võtmisele, vaid ka sinna andmisele.»
VALGA LINN
Valimisliit Meie Valga
Siiri Reiljan: «Valgas ei jätku töökohti ja hoolivust. Linnavalitsus palkab aga ametnikeks parteisõduritest »rändlinde«, kes tunne Valgat ega hooli sellest. Tulemuseks on seaduserikkumised ja kahjud, mille kaitsmiseks ja õigustamiseks on Valgas palgal koguni kolm kõrgepalgalist juristi. Õiguse ja korra tagamise asemel on tulemuseks kaotatud kohtuvaidlused. Pöörame ära sellelt Valga laostamise teelt! Linnavalitsuses töötagu valgalased, toome tagasi Valgast lahkunud haritud noori. Kasutute juristide asemele võtame tööle seadusi tundvad ja austavad professionaalid. Võtame ametnikud volikogu kontrolli alla.»
Sille Allik: «Olen töötanud õpetajana 21 aastat ning näen Valgas väga erinevaid haridusega seotud lahendamist vajavaid probleeme. Pean vajalikuks toetada Valga vene kogukonna kultuuri ja emakeelset haridust. Hädavajalik on kaasata otsuste tegemisel Valga haritlaskonda, et muuta hariduselu jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks. Pean oluliseks koolide ainekavade koostamisel õppetöö diferentseerimist, arvestades õpilaste võimete ja eeldustega. Õpetajate ja lasteaiaõpetajate töötasud tuleb tõsta konkurentsivõimelisele tasemele. Pean vajalikuks täiendada ja arendada hariduse tugisüsteeme.»
Ülle Susi: «Tööpuuduse vähendamiseks ja ettevõtluse arendamiseks pean oluliseks logistiliselt toimiva investeerimiskeskkonna loomist. Pean oluliseks Valga linna toetust väikeettevõtlusele. Taha, et kehtestataks mõistlikud kodukulud küttele ja veele. Soovin väärtustada ka kvaliteetse hariduse kättesaadavust ja haridustöötajate tööd lisavahendite suunamisega õpetajate, lasteaiakasvatajate, treenerite ning ringijuhtide töö tasustamiseks.
Invaliididele ja pensionäridele vanusest 65 aastat olgu bussisõit tasuta. Soovin tagada Valga turvalisust läbi kodanikualgatuse ja naabrivalve. Pean väga oluliseks taastada matusetoetus, et linnakodanikke oleks võimalik väärikalt manala teele saata.»
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Sirle Rosenfeldt: «Kuigi aastate jooksul on Valga linn arenenud ning muutunud üha paremaks kohaks kus elada, on linnal siiski palju rakendamata potentsiaali. Nii linna suur- ja väikeettevõtjaid kui ka muude huvigruppide esindajaid tuleb kaasata rohkem linnaelu edendamise aruteludesse.
Töökohti loovad ettevõtjad. Seepärast peab Valga linnavalitsus olema aktiivne partner uute investeeringute kaasamisel ja olemasolevate ettevõtete Valgas hoidmisel. Eesti ja Läti piiril asuva linnana on Valgal selleks soodsad võimalused, millesse tuleb senisest aktiivsemalt suhtuda.»
Elina Kisselev: «Meie linn on suurepärane koht elamiseks. Meil on väga head lasteaiad, koolid, huviharidus ja võimalused sportimiseks, kuid järjest vähem jääb alles neid inimesi ja perekondi, kes neid võimalusi kasutaksid, eriti noori. Me peame reaalselt tegelema ja mõtlema, kuidas luua uusi töökohti ja toetada ettevõtlust.
Rohkem peab suhtlema linnakodanikega ja tegema nendega koostööd, et neid aktiveerida. Valga peab saama atraktiivseks maakonnakeskuseks ja selleks on vaja kaasata ettevõtlikke noori, kes oleksid värskete ja julgete ideedega.Valga peab olema linn, kuhu noored tahavad jääda ja tagasi tulla.»
Igor Fedotov: «Neli aastat tagasi olime kõik täis indu, kuulasime lubadusi ja tegime valikud. Nüüd vaatame tagasi – mõeldes, kas valikud olid õiged. Jälle on otsustamise aeg. Kui tõesti soovime teistsugust tulemust, teistsugust kodulinna, peame hakkama ka teistmoodi tegutsema. Meil on vaja uut suhtumist! Kas siiani Valga eesotsas olnud inimesed suudavad seda?
Ainus, mida luban, ongi uue, kodanikule suunatud suhtumise toomine linnavalitsusse. Ärgem laskem ennast segada arvukatest tühjadest lubadustest ja tasuta kontsertidest, oleme teadlikud ja teeme oma valikud ise, kõrvalise abita.»
Laur Speek: «Valga gümnaasiumi õpilaste arv väheneb aasta-aastalt. Meie noorte tõmbekeskuseks on Tartu. Meie šanss on suhted Lätimaaga, Valkaga. Kutsehariduses oleme seda teinud. Valga gümnaasium peab saama rahvusvaheliseks.
Puudu jääb kutsenõustamisest. On vaja, et alustataks 7. klassidest, hiljemalt 8. klassidest. Seda tuleb teha koolis, mitte nõustamiskeskustes, mis töötavad projektipõhiselt ja ei vastuta lõpptulemuse eest. Kutsenõustamine tuleb tuua kooli ja me peame seda rahastama.
Sama tahan öelda ka logopeedidegi asjus. Inimesi, keda on hädasti vaja, tuleb palgata.»
Meelis Kuivits: «Püüaksin suunata noori rohkem spordi juurde ning parandaks sportimistingimusi. Väärtustama peab iga last.
Pean tähtsaks, et Valga linn muutuks noortele atraktiivsemaks – rohkem üritusi ja tegevusi, sest noored on Valga tulevik. Sotsiaaltoetused vaid inimestele, kes seda vajavad, mitte neile, kes ei taha tööd teha. Korraliku töö eest vääriline palk. Lihtinimene ei peaks töötama vaid selleks, et eksisteerida.
Pean oluliseks tavakodanikega suhtlemist ning nende probleemide ning vajadustega arvestamist. Pööraksin rohkem tähelepanu alaealiste suitsetamise vastasele võitlusele.»
Oless Kapalo: «Valga on minu kodulinn. Jalutades mööda selle peatänavaid, on näha, et tänavad parandatakse, majad on korralikud, haljastus korrastatud, taastatud Vabadussõja ausammas, linna välimusest kantakse hoolt. Puudu on töökohad, millel oleks tootlikkust – sellised, mis hoiaks noori linnas, tooks neid tagasi ja näitaks, et kuskil lõunas on olemas sellinne linn – Valga.
Püüame leida lahendusi, mis toovad investeeringuid linna, mis loovad uusi töökohti, äratades sellega linna ellu. Et ei oleks vajadust sõita linnast mitukümmend kilomeetrit tööle, raisates sellega oma aega ja raha.»
Rein Säinas: «Kandideerides Valga linnavolikokku, on minu soov, et kõigil oleks võimalus turvaliselt liikuda tänavatel ja tunda end oma kodus kindlalt. Selleks tuleb meie tänavatele tuua abipolitseinike patrullid. Linnavalitsus peaks toetama abipolitseinikke, et nad saaksid hea väljaõppe ja varustuse ning et nad oleksid valmis panustama Valga turvalisusesse. Soovin, et Valga oleks noortesõbralik linn. Noori tuleb usaldada! Aktiivsed noored ning nende uued ja põnevad ideed on linna tuleviku võti. Kuulame neid ja laseme neil ise otsustada.»
Liilia Rätsep: «Linnavalitsus on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Soovin näha seal usaldusväärseid, ausaid ja avatud inimesi, mitte kuivi ametnikke. Vastutavatel kohtadel peavad töötama tööd südamega tegevad spetsialistid.
Peab leidma suundi ja vahendeid, kuidas säilitada ja toetada ettevõtteid ning luua soodsad tingimused uute tekkeks.
Kindlasti peab paranema linna välimus, ei saa aktsepteerida tühjalt seisvaid lobudikke.
Linnaliinibussides peaks olema tasuta sõit õpilastele.
Et maakonnast ei lahkuks gümnaasiumiealised, peab kaaluma hariduse kvaliteedi tõstmise võimalusi (õpetajaskonna vanus).»
Janika Orav: «Kuna tööjõulisi inimesi on linnas palju ja kõigil ei ole võimalik leida linnas tööd, looksin eelkõige palju uusi töökohti, et ei peaks mujale minema. Muidugi peaks olema siis vastavad palgad. Minimaalpalgaga ei ela ikka kuidagi ära, eriti lastega, ja alanud on kütteperiood.
Teiseks toetaksin lastega peresid, ka neid, kus kasvamas kaks ja kolm last. Laste huviringideks tuleks ka eraldada mõned summad, sest iga pere ei saa võimaldada lastele meeldivat ja arendavat tegevust.
Väga hingelähedane on üürnike teema, kuidagi peaks toetama neid, kes oma eluaset ei jõua soetada – kas või talveperioodil.»
Eesti Keskerakond
Heimar Lenk: «Volikogus ma jätkaksin seda edukat poliitikat, mida Keskerakonna kaks aselinnapead seni ajanud. Teeksin ettepaneku hakata linna pensionäridele rahalist toetust maksma, sest elukalliduse tõus on ammu ületanud pensionide kasvu.
Kohe alustaksin tööhõive programmi tegemist ja seaksin alguseks töötute jaoks sisse sotsiaalsed töökohad linna heakorrastamise töödel. Kindlasti teeksin linnavalitsusele ettepaneku kehtestada Valga linnas tasuta bussisõit ja edaspidi laiendaksin tasuta transpordi kogu Valgamaa ulatuses. Mina teeksin Valgas nii, nagu teeb linlaste seas populaarne Keskerakond Tallinnas!»
Alar Nääme: «Olen varsti neli aastat linnavalituses võimulolevat erakonda esindanud ja oleme oma töid ja tegemisi hingega ja Valga linna heaks teinud. Pehme poole aselinnapeana võiksin öelda, et pööraksin rohkem tähelepanu kultuurile, haridusele ja eakatele jne. Kuid oluline on siiski, et linn areneks tervikuna – nii teed, tänavad kui ka kultuur, sport, sotsiaal ja haridus. Üksi on keeruline midagi ära teha, millegi suure tegemise eelduseks on hea koostöö nii teiste volikogu liikmetega ning ära ei tohi unustada linna elanikke, kelle arvamus loeb.»
Ülle Juht: «Oma tegevustes lähtun soovist huvitavate sündmuste kaudu luua ja toota positiivsust ning muuta siinset kultuurielu atraktiivsemaks. Oleme kahjuks olukorras, kus suuremad, eriti suvised kontserdituuride bussid vajutavad pidurile mitte Valgas, vaid mitukümmend kilomeetrit eemal. Oleks ju tore saavutada olukord, kus saaksime pakkuda valgalasele Valgas samaväärseid ja samal tasemel kultuurielamusi kui tartlasele Tartus. Lisaks arvestatav konverentsiteenus.
Kindel arengupotentsiaal on huvihariduse kvaliteedi tõstmine ja pakutava mitmekesistamine. Materiaalse baasi kaasajastamine.»
Igor Jallai: «Peab kohustama ametnikke käituma oma klientidega heasoovlikult, pakkudes täiendavaid abisaamisvõimalusi. Innustada tuleb ametnikke, kes aitavad rohkem abivajajaid.
Sotsiaaltöötajate arvu on vaja tõsta ja nad ei peaks töötama ainult püsiklientidega, vaid pakkuma abi ka töötavatele inimestele, kellel on väike palk, ning eeakatele pensionäridele, kes elavad tihtilugu äärmises vaesuses. Mitte ühtegi abivajatele määratud eurot ei tohi saata tagasi.
Vajalik on reklaamikampaania inimeste (tagasi) meelitamiseks meie linna.
»Welcome to Estonia« peab algama Valgast.»
Ruth Jürgens: «Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis raamatupidamise ja majandusanalüüsi eriala. Pean oluliseks, et suuri muudatusi enne kasutuselevõttu põhjalikult analüüsitaks. Eriti oluline on see, kui muudetakse hariduskorraldust.
Hoolime valgalastest, et neil ei tekiks vajadust oma kodulinnast lahkuda. Ühtlustame lasteaia- ja kooliõpetajate palgad. Vajalikuks pean, et tasuta koolitoit jõuaks põhikoolilaste kõrval ka iga gümnaasiumiõpilaseni.
Oluline on, et linnavalitsus oleks näoga linnaelanike poole ja avaliku võimu kohustusi täidetakse ning otsuseid tehakse nii kodanikulähedaselt kui võimalik.»
Raimond Luts: «Kas haridusreformid on Valgas lõppenud? Varakult valikut teha soovivale põhikooliõpilasele on üks väljund loodud seoses eelkutseõppe andmisega Valgamaa kutsõppekeskuses, aga teine – suund gümnaasiumi(desse) – on ähmane.
Valga vajab progümnaasiumi, kolmandat kooliastet Vabaduse 13 koolimajas kahe paralleeliga: humanitaarsuund ja reaalsuund ettevalmistusega gümnaasiumiks. See tagaks jätkusuutliku gümnaasiumi.
Spordielu tugevdamiseks teen ettepaneku taastada Valga spordikool. Linnakodaniku otsustada jääks, millistele spordialadele rõhku panna. Arvestada võiks ajaloo, samuti traditsioonidega.»
Sirli Hinn: «Minu eriala on mulle õpetanud lubadusi mitte andma, sest ma pole poliitik, vaid füsioterapeut. Tahan oma kodulinna käekäigu osas kaasa rääkida. Eriti valdkondades, mis mind otseselt puudutavad. Tervishoiu valdkonnas on oluline koostöö ja usaldus erinevate spetsialistide vahel. Inimkehas ei ole nii, et süda, aju ja kopsud ei saa omavahel läbi. Samamoodi tervikuna peaks toimima ka üks edukas linn. Koos, mitte üksteisele vastu. Tervis on põhiline inimõigus ja tahan töötada selle nimel, et see õigus oleks igasugusel kujul kodulinnas tagatud. Nii sportimisvõimaluste kui vajaliku arstiabi näol.»
Marju Kants: «Kandideerin, kuna olen huvitatud linna ja selle elanike elu ja elukeskkonna paremaks muutmisest läbi oma töö. Jätkata tuleb tehnilise infrastruktuuri – teed, tänavad, kõnniteed, jalgrattateed, sadevesi, tänavavalgustus – väljaehitamist ning seejärel haljasalade taastamist.
Oluline on järelevalve vajaduse suurendamine ja koostöö tõhustamine eri ametite ja ametkondade vahel. Toetan keskkonnahoidu ning jäätmemajanduse ja keskkonnahariduse arendamist, aidates kaasa inimeste informeeritusele ja teadlikkuse tõstmisele teavitamise teel. Väärtustada tuleb igat korralikku ja pühendunud töötajat.»
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Kalev Härk: «Tõstame linna eelarvest palka saavate haridus-, kultuuri- ja sotsiaalhoolekande töötajate palka 2014. aastal 10 protsenti ja töötame välja väärika palgatõususüsteemi järgnevateks aastateks.
Toetame Valgas ettevõtlikkust, pakume abi uute ettevõtete loomisel ning nende arengule kaasaaitamisel. Aitame noori töölesaamisel ja teeme neile elu Valgas lahedaks.
Korrastame ja elustame ajaloolise linnasüdame. Jaani kirikust kuni Sõpruse tänavani ja Valka Lugaži kirikuni tuleb läbimurre ja promenaad. Kutsume sinna ettevõtlust investeerima ja töökohti looma.
Valga on meie kodu ja me juhime seda kaasavalt ning ausalt.»
Helve Braun: «Linna eelarvest palka saavate haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna inimeste töötasud on jäänud ajale jalgu. Viimase aasta väike tõus ei kompenseeri eelnevate aastate elukalliduse kasvugi. Riigieelarvest üldhariduskoolide õpetajate palgatõus on olnud palju tuntavam, kui linna eelarvest palka saavate muusikakooli- ja lasteaiaõpetajate oma. Vähe teenivad ka raamatukogu, lastekodu ja koduhoolduse töötajad. Kui tahame tõeliselt väärtustada oma inimesi, siis peab meie linnavõim senisest enam panustama palkadesse, tõstma järgmisel aastal töötasu 10 protsenti ja töötama välja edasise palgatõususüsteemi.»
Merike Metsavas: «Töökohtade loomine ning ettevõtluse arendamine on Valga linna üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks, et meil tööpakkujaid rohkem oleks, peab Valga linn ettevõtjatele rohkem tähelepanu pöörama ja neid toetama. Selleks tuleb luua ettevõtlusfond, et toetada ettevõtlikke ideid ja projekte, mis ei ole abikõlbulikud EASi, Eesti Töötukassa ja tesites riiklikes programmides. Tähtis on Valga linnas uutele ja olemasolevatele ettevõtjatele, kes loovad töökohti, tagada kindlustunde olemasolu, et saada infot ja kvaliteetset ettevõtlusalast nõustamist meie kodulinnas.»
Jaan Bachmann: «Toetan ettevõtjate konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tõstmist ja ettevõtete loomist. Linnavalitsuse ja volikogu otsused olgu hästi ette valmistatud ja kõik olulised ekspertarvamused kaasatud läbipaistvalt. Tahan tõhustada kontrolli vastuvõetud otsuste tähtaegse ja kvaliteetse täitmise üle.
Teeksin kõik, et koolid saaksid tõeliselt korrastatud ja hästivarustatuks õppetööde läbiviimiseks vajalike vahenditega. Pean vajalikuks laululava ehitamist.
Oluliseks pean nõuandeteenuste arendamist.
Eesmärk peab olema eluväärne keskkond – tuleb töötada välja arstiabi, hariduse ja vaba aja veetmise arengukavad.»
Lauri Lomp: «Linnaelu korraldamisel peavad osalema kindlasti ka noored, kes teavad, mida eakaaslased tahaksid Valgas näha ja teha. Teised saavad seda vaid oletada. Praegune vaatenurk, et noori tuleb Valgas kinni hoida, on vildakas. Noort ei hoia kinni – ta tahab avastada, õppida ja kogeda. Just need on inimesed, keda Valga arenguks vajab. Valga peab aga näitama, et noored on siia tagasi oodatud – siin on väljakutseid ja saab ennast teostada. Tahan, et Valgast saaks väikelinn, mille suunas vaadates näeks iga noor oma tulevikku, kus tal on võimalus leida tasuv töö ja kvaliteetne elukoht.»
Eesti Reformierakond
Enno Kase: «Minu tegemiste lipukiri on: aus, linnakodanikke mittelollitav ja telgitaguste mängudeta poliitika, mitte ühtegi tühja lubadust ning kõik ettevõetu peab teenima linnaelanike huve.»
Ivar Unt: «Muudaks Valga koolid atraktiivsemaks, et meie omad õpilased tahaks siin õppida. Praegu läheb üle 30 protsendi õpilasi Valgast ära mujale õppima, kuigi siin on kõik võimalused olemas hea hariduse omandamiseks. Et väärtustada siin õppimist, on soov hakata maksma gümnaasiumi õpilastele stipendiumi 20 eurot kuus. Selle hind ei ole suur – 30 000 eurot aastas.
Samas tuleb meil iga kaotatud õpilase eest maksta teisele omavalitsusele 70 eurot kuus, lisaks kaotame õpetajate palgaraha. Kui meil on vähem raha hariduses, saame ka vähem seda arendada ja huvitavamaks muuta. Seepärast tuleb lisaks välisele ilule ka sisuga tegeleda.»
Marina Jerjomina: «Looksin keskuse, kus tegeldakse noortega, nähakse nende probleeme, püütakse neid lahendada, kasvatatakse noortes sihikindlust ja huvi elu vastu. Minu ülesanne saabki olema igakülgselt aidata kaasa laste ja noortega tegelevate organisatsioonide töö parandamisele. Samuti soovin, et täiskasvanud saaks end realiseerida kultuuri- ja spordivallas.
Soovin, et paraneks olemasoleva noortekeskuse töö ja seal saaksid vaba aega veeta nii väiksed lapsed kui noorukid. Noorte kujunemine vastutustundlikeks täiskasvanuteks vajab suurt tööd ja palju jõudu. Tunnen, et võin ja tahan töötada meie linna hüvanguks.»
Feliks Rõivassepp: «Sotsiaalabi kõigi abivajajateni. Näiteks kompenseerida lasteaia toiduraha maksumus kogu ulatuses vähekindlustatud peredele. Praegu on see ligi 50 protsenti.
Valga haigla jätkab ka edaspidi üld- (või sellega võrdsustatud) haiglana. Kvaliteetne meditsiiniteenus ka naaberlinna Valka ja selle lähiümbruse elanikele. Suurepärase võimaluse annab meile selleks 25.10.2013 rakenduv ELi patsiendiõiguste direktiiv. Lühidalt lahtimõtestatuna tähendab see patsiendi vaba liikumist raviteenuste saamiseks ELi piires. See on üks võimalus haigla püsimajäämise tagamiseks ja selle kaudu võidab ka Valga linn. 1 haigla, 2 linna!»
Tarmo Post: «Alati ei pea tegema kõike teisti. Otsuste tegemine sõltub meie võimalustest ja inimestest, kes neid teevad. Oluline on, et Valga linnavalitsuse ametnikud ja volikogu liikmed töötaksid ühtse meeskonnana – hea tahe seista Valga linnakodanike eest ja koostöö on see, mis liidab mõlemaid pooli.
Minul jätkub nii koostöövalmidust kui ka tahet muuta elu Valga linnas paremaks.»
Eda Lepik: «Valga tublid koduhooldustöötajad külastavad põhiliselt abivajajaid kahel korral nädalas (muidugi on erandeid, kus külastatakse sagedamini). Haiglas sotsiaaltöötajana töötamise ajal on korduvalt patsientide lähedased pöördunud minu poole küsimusega, kust leida inimest, kes oleks nõus tasu eest eakat pereliiget hooldama/põetama/abistama igapäevaselt näiteks mõne tunni päevas. Küsitakse ka tasulisi teenuseid, nagu aknapesu, korteri suurpuhastus.
Kurvaks tegi, et Valga põhikooli ujulasse ei tehtud lauget sisseminekut – selle puudumine raskendab oluliselt eakate ja puuetega inimeste basseinikasutust.»
Maila Rajamets: «Volikokku pääsedes soovin eelkõige kaasa rääkida haridusküsimustes. Ei hakka kritiseerima senitehtut, kuid arvan, et volikogus, mis võtab vastu enamiku lasteaedadesse ja paljud koolidesse puutuvad otsused, võiks olla enam haridusasutustes töötavaid inimesi. Poolte arusaamine üksteisest ja infovahetus paraneks kindlasti.
Õpin Tartu Ülikooli magistriõppes hariduskorraldust ja kindlasti on minu jaoks oluline, et Valga koolid oleks lastesõbralikud ja atraktiivsed. Südant valutan ka laste ja noorte vaba aja veetmise pärast, pean oluliseks mitmekesist ja taskukohast huviharidust.»
Rainer Kuutma: «Oleme Valgamaa kutseõppekeskuse veokorralduse õpilastega uurinud viimaste aastatel Valga linna bussiliiklust. Läti-Valka ühendamiseks Valga linna ühistranspordiga on põhimõtteliselt kaks võimalust. Odavam tähendaks bussiliini nr 2 ümberkorraldamist nii, et see sõidaks Tolli peatusest Rujiena ja Ausekla tänava kaudu Valka kesklinna ja edasi Valga linna Sepa tänavani. Kallim oleks uue bussiliini rakendamine, mis ringliinina sõidaks läbi Valka ja Valga kesklinna, peatuks Valga turu, raudteejaama ja haigla juures, kusjuures teele jääks kõik kaksiklinnade ostukeskused ja suuremad tööandjad.»
Kalev Laul: «Esiteks vajab linn linnapead. Praegune sotsiaaldemokraadist linnapea on keskerakondlaste marionett, kelle jaoks linna juhtimine tähendab bürokraatia täiustamist.
Teiseks vajab volikogu esimeest, kes ei kasutaks linnapead oma marionetina. Ei ütleks, kes tuleb lahti lasta ja keda tööle võtta, ei nõuaks toetuste eraldamist oma lähikondsetele ning oleks vaba silmakirjalikkusest.
Mina soovin jätkata alustatut ja ellu viia need uhked ideed, mis praeguse koalitsiooni poolt on peatatud. Kõlakoda, kino, veekeskus, ettevõtluse toetamine, kvaliteetne gümnaasiumiharidus, nägus linnapilt. Me oleme ju seda väärt!»
ÕRU VALD
Valimisliit Koduvald
Kalmer Sarv: «Kogu volikogu ja valla ühine eesmärk on olnud elanikele parema elukeskkonna loomine, parendamine. Alati võib viriseda, et pole raha, aga hea tahtmise juures on võimalik saavutada edu ja edasiminekut. Seega selleks, et ka väikses vallas elu edasi areneks, tehti julgeid, kaalutletud ja õigeid otsuseid vastavalt valla eelarvele.
Kui valijad mind usaldavad, siis jätkan volikogus. Mida teeks teisiti? Jätkuvalt toetan ka edaspidi igasugust arukat algatust elanike seast ning sel moel kaasan elanikud kohaliku elu korraldamisse. Tasa ja targu tähtede poole.»
Valimisliit Ühtne Vald
Kristjan Tiideberg: «Kui peaksin valituks osutuma, seisaksin kohaliku noorena eelkõige noorte vajaduste ja soovide eest ning kindlasti üritaksin vallas muuta asju, mis tunduvad väiksed, kuid minu arvates mitte toimivad.»