Meie unistus on, et Eesti riigist saaks ühiskond, mis kuuluks igale eale ja pakuks võrdseid võimalusi kõigile. Ühiskond, kus iga inimest austataks ja teda tehtu eest tänataks – et vanadus saaks olla väärikas ja eakaist peetaks lugu. Las jääda ikka nii, nagu iidsetel eestlastel kombeks oli, et noored istusid lõunalauda alles siis, kui vanad tagakambris toidetud said.
Selle ülla unistuse täitumise nimel on tuhatkond teotahtelist inimest koondunud Valgamaa Pensionäride Ühendusse. Aprillis tähistatakse organisatsiooni kümnendat sünnipäeva. Tullakse kokku pidulikule konverentsile, trükitakse ühenduse ajalugu tutvustav voldik, esinetakse meedias ja meenutatakse üheskoos möödunud aegu.
Oli aasta 2000, kui aktiivse Helme mehe Paul Udrase korteris istusid laua taha tema abikaasa Aime Udras, Eda-Mall Hallik ja Paul Udras ise ning kirjutasid alla uue ühenduse loomise paberile.
Siis läks kõik kiiresti. Maavalitsuse saalis peeti pensionäride ühenduse esimene üldkoosolek, valiti juhatus. Sinna said Paul Udras, Evi Sõrmus, Helju Kants, Klaudia Tuhkanen ning Endla Miske. Aime Udrase sõnul sai temast satelliit ehk kaaslane, kes esimeheks valitud abikaasat Pauli ühenduse asjades aitama hakkas.
Järgmisel aastal alustati tänaseni kuulsate memme-taadi konkursside ettevalmistamist, et välja selgitada valdade ja maakonna aktiivsemad eakate liikumise tegelased.
2003. aasta 2. veebruaril saigi Valgamaa endale esimese eakate daamide iluduskuninganna. Memme tiitel anti Anne Tammele ja taadi oma Jaan Sõrmusele. Hiljem sündis esimeste laureaatide esituses ühendusele isegi oma memme-taadi laul.
Tantsu- ja laulupeod vaheldusid tõsise tööga eakate õiguste eest seismisel. Löödi kaasa üleriigilistel protestiaktsioonidel parema pensioni eest ja allkirjade kogumisel väärika vanaduse nimel. Igal sügisel on tähistatud ülemaailmset eakate solidaarsuse päeva.
Liikumise algusaastail, mil bussipiletid ja autokütus odavamad, saadi kergemini hakkama. Nüüd tuleb iga suurema ürituse või sõidu korraldamiseks valdadest abi paluda. Kuid pole olnud juhust, et mõni omavalitsus abistava käe ulatamisest keeldunud oleks.
Tänusõnad kuuluvad ka Valga maavalitsusele, kes on meid aidanud nii tasuta ruumide andmisega kui tulnud appi ürituste korraldamisel. Ka aprilli juubeliüritusele Valga kultuuri- ja huvialakeskuses saadi projektiraha kaudu toetust.
Veel kuuluvad tänusõnad Valgamaa Puuetega Inimeste Koja lahkele perele. Korralised töökoosolekud koos koorekohvi ja koogiga on ikka seal peetud.
Klaudia Tuhkanen Õru vallast ja ja Endla Miske Hummulist on juhatuse liikmed olnud ühenduse asutamise päevast peale. Kaua aega pidas aseesimehe ametit ja hiljem ka esimehe oma Taivo Täht Tõllistest.
Ühenduse aktiivi kuuluvad veel Lea Korbun Sangastest, Aime Udras ja Linda Rohtla Helmest, Elli Treufeldt Karulast, Ersika Ilisson Põdralast, Piia Somelar ja Linda Mahlapuu Tahevalt, Saale Aun, Enn Ilves ja Heino Komlev Paluperast.
Nõnda üheskoos olles ja asju ajades püüavad ühenduse liikmed oma unistust väärikast vananemistest Valgamaal ellu viia. Needsamad eesmärgid andis 1981. aastal teada ka ÜRO Peaassamblee oma resolutsiooniga eakate päevaks. Maailmale lähetati sõnum, et eakas inimene on ühiskonnale tähtis ja vajalik, teda tuleb hoida ja tema eest hoolt kanda.
Vanemale põlvkonnale inimväärseid tingimusi tagamata ei ole võimalik saavutada õnnelikku elu. Heasoovliku tähelepanu osutamine annab inimesele elujõudu ja teadmise tema vajalikkusest, aitajale endale aga väärikus- ja rahuldustunde.
Ehk õnnestubki meil Valgamaa pensionäride abiga üles ehitada tasakaalustatud ühiskond, kus kõigil ühtmoodi hea elada oleks: nii lastel, noortel kui elukogenud daamidel ja härradel.