Talve kehv algus pani Valgamaa mäesuusakeskused raskesse seisu: kaotatud kasumit ei teeni tagasi mingi valemiga. Osa inimesi käib aga talverõõme nautimas Lätis, kus ettevõtetel ka omavalitsuste toetus.
Ettevõtja: kolm sellist talve ja Eestis pole enam ühtegi mäesuusakeskust
17. jaanuar 2014, 19:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansomäe mäesuusakeskuse omaniku Aivar Kullamaa sõnul on raske ennustada, kunas keskuses ametlikult mõne nõlva avada saab, sest tänavu kunstlund nad ei tooda.
«Kuna talv on juba teises pooles, ei oleks rendikahuritega toimetama hakata enam majanduslikult mõttekas. Ootame lumelisa ja vast kahe nädala pärast on lootust avada,» ütles ta. Ometi leidub tema sõnul entusiaste, kes juba praegu sõitmas käivad ega heitu, kui vahepeal mõnes kohas rohututt end lume alt ilmutab.
Eelmise aasta kuue nõlvaga võrreldes püüab Kullamaa Ansomäel sel aastal avada seitse nõlva. Ka soovib ta varasema kolme snowtubinguraja asemel avada neli.
Paanikasse ei satu
Kullamaa on enda sõnul kehvade talvedega juba harjunud ning enam paanikasse ei satu. «Kui ikka igal pool Eestis on maa must, väga rahvast ei tule – isegi kui on kunstlumega rada valmis tehtud. Inimesed psühholoogiliselt ei ole lihtsalt talvemeeleolus,» rääkis ta. Keskuse juht lisas, et 15 tegutsemisaasta jooksul on tänavusega võrdväärselt kehvasid talvesid olnud seitse-kaheksa kindlasti.
Tema sõnul ei ole tänavuse talve kehva algust enam kuidagi võimalik tasa teha – alaku nüüd kui tahes ilus hooaeg. «Kolm sellist talve veel ja Eestis pole ühtegi mäesuusakeskust enam. Mujal maailmas on ammu aru saadud, et ainult ettevõtjate õlule taolist risky businessit panna ei saa. Vajame, et ka omavalitsus paneks õla alla,» rääkis ta.
Kullamaa meelest oleks omavalitsuse tugi loomulik, kuna selline keskus on kasulik paljudele. «Mägi paneb piirkonna elama. Kui on pikk hooaeg ja mäel rahvast palju, saavad kasu nii toitlustusasutused, majutusettevõtted kui kaubandus.»
Keskuse omaniku sõnul ollakse hullemas seisus kui näiteks põllumehed. «Neil on olemas vähemalt mingid eurotoetused, aga meil pole sedagi. Aeg-ajalt avanevad mingid meetmed, aga kuna tegutseme looduspargis, kaasneb igasuguste toetuste taotlemisega suur paberimajandus. Meede on ammu suletud, kui oma paberitega sinna ukse taha jõuame.»
Pöördumatu kahju juba tehtud
Kuutsemäel oli detsembris võimalik sõita ühel nõlval. Kuuendast jaanuarist oli ka see suletud, täna avas keskus aga kolm nõlva.
Kuutsemäe puhkekeskuse tegevjuhi Peeter Ilmase sõnul on kehva talvehooaja algusega sündinud juba pöördumatu kahju, mida ei teeni enam mingi valemiga tagasi. «Mis läinud, see läinud. Kui jämedalt on hooaeg neli kuud ja üks osa ära võetakse, on lood kehvad.»
Praegused ilmad on Ilmase sõnul lumetootmise seisukohalt väga soodsad, kuna valitsevad miinuskraadid. «Päris looduslikul lumel ei olegi meil ühelgi aastal nõlvu. Kasutusintensiivsus on selleks lihtsalt liiga suur ja loodusliku lume näitajad pole selles osas nii head kui toodetud lumel,» rääkis ta.
Samas on tehislund vägagi kulukas toota. «Küsimus on, et mis kraadiga lund teeme. Kui teeme kolme-neljaga, on see kolm-neli korda kallim kui näiteks -10 kraadiga, sest tootlikkus on kordi väiksem,» selgitas Ilmas.
Kõige kasulikum on tema sõnul, kui hooaeg algab külma ilmaga. «Kõigepealt peaks maa ära külmetama, siis teeme sinna oma lume peale ja kunagi hiljem, kui looduslik peale tuleb, on see boonus.» Kui inimesed ütlevad talle tihti, et oi nii hea talv oli ja palju lund, siis tegelikult lumerohkus keskuse tegevust ei mõjuta.
Küsimusele, kas tänavu midagi Kuutsemäel mullusega võrreldes ka teisiti on, vastas Ilmas, et keskuses asuv trahter läbis remondikuuri.
Väike-Munamäe suusakeskus avab homme ühe nõlva täiskasvanutele ja ühe lastele. Keskuses tegutseva Äärmusliku Spordi AS juhatuse esimehe Priit Tammemäe sõnul on seis nukker, kuna jõulude paiku ega uue aasta algul ei olnud mägi avatud, mistõttu jäi väga oluline kasum teenimata.
«Mis siin rääkida: täna on 16. jaanuar, mitte detsember, ja alles nüüd algab talv. Selgelt on see kuu aega hiljaks jäänud. Nii välis- kui kodumaised turistid on jäänud tulemata, mis on loomulikult teinud pöördumatut kahju,» rääkis ta neljapäeval.
Tema sõnul kurvastab taolise kehva talvealguse üle ilmselt kogu Otepää. «Kui maa on must, vihma sajab ja ühtegi klienti ei ole, on ilmselgelt seis hapu,» lisas Tammemägi.
Lätis olukord parem
Kullamaa rääkis, et temale polegi tegemist äri, vaid entusiasmil põhineva ettevõtlusega. «Katsun igati vähemalt nulli jääda, et ei peaks peale maksma või midagi maha müüma. Mingit erilist kasumit ei looda keegi.»
Tema sõnul on kahetsusväärne, et naaberriigis Lätis on mäesuusakeskusi 45. Igal pool leiavad aset pidevad arengud. «Tohutu rahvas käib seal mägede peal, kõik on korralikult hooldatud. See ei ole tulnud ainult ettevõtete taskust, linnad-vallad on samuti õla alla pannud. Eestis seisavad mäesuusakeskused arengute poolest ühe koha peal juba aastaid.»
Näiteks Valgast 96,4 kilomeetri kaugusel asuv Žagarkalnsi suusakeskus Cēsises avas sealse töötaja sõnul neli nõlva sel teisipäeval. Kui lund piisavas koguses juurde õnnestub toota, on plaanis lähinädalatel avada kõik mäe 11 nõlva.
Positiivse poole pealt ütles Kullamaa, et kuigi Ansomägi pole ametlikult veel avatud, on seal superilusad vaated. «Täna hommikul oli päikesepaiste nagu kullasadu, kerge virvendus õhus. Kahju ainult, et see kuld ei materialiseeru ja jääb püüdmatuks,» ütles ta luuleliselt.