Tartu maratoni korraldajad on kuu aega enne otsustavat starti tööga hõivatud. Paraku on endiselt puudus talvise suusapeo kõige tähtsamast komponendist – lumest.
Tartu Maratoni korraldajad pole püssi põõsasse visanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees ja võistluse direktor Indrek Kelk rääkis, et praegu ettevalmistused enam-vähem sujuvad. «Kui lumeolud veidike paremad oleksid, oleksime optimistlikumad, aga praegu me kindlasti ei saa pistikut seinast välja tõmmata. Teeme tavapäraseid ettevalmistusi ja töötame kõik selle nimel, et 16. veebruaril saaks Tartu maraton täies hiilguses toimuda.»
Kelk tunnistas, et lumeolud on Lõuna-Eestis praegu täiesti lootusetud, võistlusteks aga oleks vaja 20–25 sentimeetrit lund.
Tõehetk 10. veebruaril
Kelk rääkis, et kui mitte varem, siis hiljemalt 10. veebruaril peavad nad selge seisukoha võtma, kas lumeolud ja värsked ilmaprognoosid võimaldavad sellel talvel Tartu maratoni sõita või mitte.
Võistluse direktor lisas, et ärevust ta praegu ei tunne, sest suursündmuseni on jäänud veel päris palju aega. «Eks ole nähtud neid talvi nii- ja naasuguseid. Ei saa käegalöömismeeleolu kuidagi lubada. Väljavaated, võimalused ja tõenäosusteooriad on täna selgelt veel maratoni toimumise kasuks,» lausus Kelk.
«Muretsema paneb aga, et inimesed pole saanud piisavalt suusakilomeetreid läbida – see paneb praegu kõige rohkem südant valutama,» ütles mees. Vähese harjutamise tõttu on Kelgu sõnul ka maratonidistantsi raskem läbida.
Tema sõnutsi püüavad nad esimese asjana inimesi üles kutsuda mõistlikule käitumisele. «Kui tervis on kahtlane ja enesetunne kesine, ei tasu starti minna. Kui pole saanud piisavalt treeningkilomeetreid koguda, on võimalikult rahulik algus edu pant, et mõnusama tundega finišisse jõuda.»
Kiirabibrigaade tavalisest rohkem ei tule
Võistluse direktor rääkis, et kiirabibrigaade tõenäoliselt tavapärasest rohkem ei tule. «Oleme võimelised teenindama kõiki abivajajaid. Küsimus on eelkõige selles, kus hädaolukord tekib ja kui ruttu signaal meieni jõuab. Kiirabipuuduse taha pole asi kunagi jäänud ega jää ka sel aastal,» oli Kelk kindel.
Kelk lisas, et kui maraton peakski ära jääma, siis juba registreerunud inimestele tavaliselt osalustasu tagasi ei maksta. Küll aga on varem tehtud nii, et pool osavõtumaksust on edasi kantud järgmise aasta maratonile. «Need, kes olid kirjas, aga suusatada ei saanud, saavad järgmisel aastal poole hinnaga,» sedastas võistluse direktor. Kas maratoni ärajäämise korral ka tänavu nii tehakse, pole siiski veel kindel.
Registreerunuid paarsada vähem kui mullu
Klubi Tartu Maraton kommunikatsioonijuht Peeter Liik ütles, et eilse seisuga on lühemale, 31kilomeetrisele distantsile registreerunud 1280 inimest ja pikemale, 63kilomeetrisele 5430 suusahuvilist. Kokku seega 6710 maratonisõpra.
Liik ütles, et see on umbes 200–300 inimest vähem kui mullu. «Aga arvestada tuleb ka seda, et eelmisel aastal oli juba novembris lumi maas ja sel aastal pole õiget suusalund tulnudki. Kui nii võtta, siis tegelikult on see (registreenute hulk – S. S.) päris korralik number,» sõnas kommunikatsioonijuht.
Liik andis ka teada, et rajameister käis nädalavahetusel traktoriga rajal põhja tegemas. «Lund on siiski väga vähe ja isegi vana suusaga on praegu sõitmine ilmselt päris keeruline. Korraliku suusaraja jaoks on siiski igal pool lund juurde vaja.»
Järgmisel nädalal on lund oodata
Sünoptik Taimi Paljak ütles, et Tartu maraton on kauge tulevik ja praegu ei saa veel prognoosida, kas siis on ka rohkem lund maha tulnud. «Seda on väga hästi kuulda ja näha, kuidas pikad prognoosid võivad täiesti korstnasse lennata. Parem on mitte spekuleerida,» sõnas Paljak.
Siiski andis ta lootust, et järgmisel nädalal on oodata lumelisa. «Lootust on, et järgmisel teisipäeval ja kolmapäeval saame ka lund,» sõnas sünoptik.
Paljaku sõnul tuleb tuleva nädalavahetuseni arvestada krõbeda külmaga ja temperatuur langeb kuni miinus 20 kraadini, mõnel pool võib-olla isegi madalamale. «Ööl vastu laupäeva ja pühapäeva nii madalaid temperatuure pole, aga kindlasti on kraadid miinustes.»