Gripp võtab võimust

Lätis avastati hooaja esimene gripijuhtum. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Viimasel jaanuari nädalal, 27. jaanuarist 2. veebruarini hakkas gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv Eestis märgatavalt kasvama.
 

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus arstide poole 4384 inimest. Eelneva nädalaga võrreldes kasvas haigestunute arv 33 protsendi võrra, 50 protsenti haigestunutest olid lapsed.

Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas samal ajavahemikul 51 protsendi võrra.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli aasta 5. nädalal 340,8. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Narvas (504), Ida-Virumaal (491) ja Viljandimaal (449).

Laboratoorselt kinnitati gripiviirust Tallinnas, Narvas, Tartu-, Valga- ja Viljandimaal.

Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks, kuid haigestumus on alustanud tõusutrendi. Enim haigestuvad praegu kuni viieaastased lapsed.

Haiglaravi vajas eelmisel nädalal esialgsetel andmetel kolm gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 19 patsienti, neist kuus vanusrühmas 0–4, üks vanuses 5–9, täiskasvanute vanusrühmas kaheksa ning vanemaealiste vanusrühmas neli patsienti.

Grippi haigestumuse intensiivsus on hakanud märgatavalt kasvama ka Euroopas.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks ainult Kreekas, keskmiseks Bulgaarias, Hispaanias, Luksemburgis, Maltas, Prantsusmaal ja Soomes.

Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu, mis võib lähinädalatel tuua kaasa märgatava haigestumuse tõusu kogu Euroopas.