Piiri tagant paistab töökoht Valgas õige magus

Eveliis Vaaks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õmblustööstuse AS M.A.S.I Company Valga tehases töötab 17 piiritagust töölist, kes on ülerõivaliinide juhi sõnul usaldusväärsed, hea distsipliiniga ja kiired.
Õmblustööstuse AS M.A.S.I Company Valga tehases töötab 17 piiritagust töölist, kes on ülerõivaliinide juhi sõnul usaldusväärsed, hea distsipliiniga ja kiired. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga suuremate ettevõtete kõneisikud tõdevad, et spetsialiste palgates pole oluline, kas tegu on lätlase, eestlase või mõnest muust rahvusest inimesega. Nii töötabki nendes kümneid töölisi piiri tagant.

Atria Eesti ASi juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on ettevõtte Valga tehases umbes 20 protsenti kollektiivist ehk pisut rohkem kui 50 töölist Läti kodanikud. «Nad on väga erinevatel ametipostidel, kuid eriti tugevad tegijad just lihalõikuses.»

Tema sõnul on lõunanaabreid meelitanud tööle tulema stabiilne ettevõte ja konkurentsivõimeline palk. «Kaksiklinnas on see piir tegelikult suhteliselt abstraktne ja käiakse tööl ikka seal, kus seda jagub,» lisas Horm.

Õmblustööstuse AS M.A.S.I Company ülerõivaliinide juhi Anu Eesmaa sõnul on nende ettevõtte 142 töölisest Valgas 17 Läti päritolu. «Eelkõige tulevad nad meile tööle seepärast, et Läti poolel on neil tunduvalt raskem tööd leida,» rääkis ta.

Osa hangib Eestis ka elukoha

ASi Valga Gomab Mööbel personalitöötaja Riina Kuutma sõnul on nende vabrikus 12 sellist inimest, kes naaberriigist tööl käivad. «Need on Läti Vabariigi kodanikud, kes tulevad kui piiriala töötajad iga päev Eestisse. Osa lätlasi on aga täiesti Eestisse üle kolinud, neil on siin elukoht ja taotletud Euroopa Liidu kodanikuna elamisõigus.»

Valga haiglas on juhataja Marek Seeri sõnul praegu ametis viis inimest Lätist. «See, et nad meil töötavad, räägib iseenesest motivatsioonist. Haigla otsib ja valib endale alati parimad tegijad, oluline on meditsiiniline või muu erialane kogemus ja töötaja tase. Maakonna ühe suurima tööandjana on meile samamoodi tähtsad kõik, kes meie haiglas töötavad – nii kohalikud kui need, kes tulnud väljastpoolt.»

Küsimusele, kuidas lätlased vabadest töökohtadest kuulevad, vastas Horm, et kui mõnele töökohale tehaksegi reklaami spetsiaalselt Lätis, siis enamjaolt levib info siiski tutvuste kaudu. «Näiteks soovitavad praegused töötajad meile teisi sealseid elanikke, kes piisavalt pädevad,» rääkis Horm.

Eesmaa sõnul ei saa neil inimesi tööle palgates enamasti otsustavaks mitte Eesti või Läti pass, vaid pigem see, kas tööle kandideerija on hea distsipliiniga, usaldusväärne ja kiire. «Kui tuleb tööle inimene, kes pole varem õmbluses ametis olnud, ei saa konkreetseid tööalaseid oskusi väga hinnata. Siis loeb kõige rohkem tagasiside, kas tegu on sobiliku inimesega just töökuse mõttes,» rääkis ta.

Leidub ka õnneotsijaid

Kuutma sõnul olulisi erinevusi Eestist ja Lätist pärit tööliste vahel ei ole. «Töökuse suhtes üldistusi teha ei saa. Kes on pikemaks ajaks tööle jäänud, on tublid. Aga on olnud ka selliseid, kes käivad lihtsalt õnne otsimas ning kui selgub, et tööd ka vaja teha, kaovad ruttu,» rääkis Kuutma.

Ta lisas, et sihilikku võõrtööliste eelistamist neil ei ole. «Püüame leida endale parima variandi. Kui tööalased kogemused ja isikuomadused on piiri tagant tulijal paremad, töölesaamisega probleemi ei ole,» ütles Kuutma.

Halli passi omanikke Valga ettevõtted aga tööle ei palka. «Paar korda on kiusatus olnud, kui saadaval olnud päris head spetsialistid, aga seadus ei luba neid tööle võtta,» rääkis Horm.

Lätlased muutustele altimad

Ta tõi välja, et üldiselt on töökultuur Valgas pisut erinev olukorrast teiste maakondade lihatööstustes. «Siin tahetakse autoritaarsemat juhtimist. Töölised eeldavad päris palju, et oma probleeme saab ja tuleb lahata suurülemuse, mitte vahetute ülemustega,» rääkis ta. Tema sõnul iseloomustab see töötajaid nii Eestist kui Lätist.

Lisaks pole inimesed tema sõnul eriti kergesti nõus suurema raha nimel rohkem tööd tegema.

«Ollakse harjumustes kinni ega taheta väga muudatustega kaasa tulla. Eriti puudutab see just eestlasi. Lätlased on muutustele ehk isegi altimad, kuna nad on juba kodust välja tulnud ja teadliku otsuse naaberriigis töötada vastu võtnud,» lisas Horm.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles