Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal, 17.–23. veebruarini Eestis arstiabi 5002 inimest. Arstide poole pöördunute üldarv eelneva nädalaga võrreldes märkimisväärselt ei kasvanud, kuid olulise hüppe tegi grippi haigestunute arv, siin oli juurdekasv 69 protsenti.
Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmetel kasvas gripitaoliste haigestumiste arv nädalaga 14 protsendi võrra, mis näitab, et gripi kõrghooaeg Eestis on käes.
Grippi haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumuse kasv jätkub.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 388. Eesti keskmisest oluliselt suurem oli viirusnakkustesse haigestumine Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaa, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal.
Enim haigestuvad kuni viieaastased lapsed, kuid haigestunute üldarv selles vanusegrupis ei kasvanud, seevastu koolilaste seas täheldati haigestumuse 43protsendilist tõusu. Üle 65 aasta vanuste hulgas kasvas haigestumus 40 ja täiskasvanute seas 17 protsenti.
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 11 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 93 patsienti, neist 65 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid. Vanemaealiste haigestunute hospitaliseerimise sagedus oli 24 korda kõrgem võrreldes laste hospitaliseerimise sagedusega.
Nelja haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 19 patsienti, neist 11 olid vanuses 65 ja enam.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnatakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Kreekas ja Soomes. Koos Eestiga hindavad haigestumise intensiivsust keskmiseks ka Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Malta, Prantsusmaa, Sloveenia, Rootsi. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.
Kogu Euroopas ringlevad üheaegselt kaks gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09 ja A gripiviirus alatüüp H3N2. Domineeriv gripiviirus on kõikjal A(H1N1)pdm09.