Homsest, 12. märtsist on päästeameti peadirektori käskkirjaga keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadiselt soojad talveilmad on muutnud üle Eesti veekogude jää nõrgaks ja liikumise sellel eluohtlikuks.
Siseveekogude jääle enam kippuda ei tohi
11. märts 2014, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints rõhutab, et nõrk jää ei kanna inimest ja kahjuks on meil sel aastal ka juba uppunuid.
«Näiteks alles eile hommikul vajus Maardu järvele kalale läinud mees läbi nõrga jää ning uppus. Möödunud nädalavahetusel jättis pragunev jää Peipsil hulga kalureid hätta ja ka lastega on juba õnnetusi juhtunud. Praeguste soojade ilmadega tuleb arvestada, et jääolud muutuvad väga kiiresti,» lisas päästeameti ennetustöö osakonna juhataja.
Päästjad paluvad kehtestatud keeldu suhtuda täie tõsidusega, sest nõrka jääd ei saa usaldada. Läheneva koolivaheaja saabudes paneb päästeamet täiskasvanutele südamele, et nad hoiaksid lastel veekogude juures silma peal ja kindlasti keelaksid neil jääle mineku, sest lapsed ei oska veel iseseisvalt kõiki ohte tunnetada.
Kalameestele tuletavad päästjad meelde meelde, et ükski kala ei ole seda väärt, et jätta veekogusse ka oma elu. Tuleb oodata, kuni jää on lõplikult sulanud, et siis juba paadiga veele minna.
Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega, laps veelgi kiiremini.