Sääsed tänavu ilmselt hordidena ei ründa

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti ei pääse me ka tänavu tüütult pinisevate vereimejate torgetest, aga on lootus, et neid sigib sedapuhku harilikust vähem.
Kindlasti ei pääse me ka tänavu tüütult pinisevate vereimejate torgetest, aga on lootus, et neid sigib sedapuhku harilikust vähem. Foto: Jüri Rüsülainen/Valgamaalane

Lumevaene talv ja peaaegu olematu kevadine suurvesi annavad putukateadlasele alust arvata, et selle kevade lõpul ja suve algul jääb sääski tavalisest vähemaks.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur, putukaökoloog Tiit Teder tõdes, et kõige nähtavamalt ja tugevamini mõjutab talve iseloom niisuguseid putukaid, kelle vastsete areng on seotud kevadiste suurvetega. Sellised vastsed läbivad oma arengu eeskätt lumesulamisvetest allesjäänud lompides ja üleujutatud aladel.

«Selliste putukate arvukust mõjutab väga olulisel määral talvine lumerohkus. See, et lumikate sel talvel peaaegu puudus ja pole põhjust suurvett oodata, tähendab vähem paiku vastsete arenguks,» rääkis Teder. «Kindlasti peaks see puudutama sääski, kelle arvukus on suur eeskätt lumerohkete talvede järel. Seetõttu ennustaks ma sel aastal sääsevaest kevade lõppu ja suve algust.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles