Siseministeerium esitas vabariigi valitsusele päästeseaduse muutmise eelnõu, mille jõustumisel saab häirekeskus senisest suuremad õigused ja võimalused hädasolijate asukoha tuvastamiseks ning ohu väljaselgitamiseks.
Abi peaks edaspidi kiiremini saabuma
21. mai 2014, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu kohaselt saab häirekeskus õiguse kasutada avalikus kohas pilti edastavat süsteemi ohu väljaselgitamiseks ning tuvastada hädaabinumbriga 112 ühendust võtnud inimese asukoht. Eelnõuga kavandatu üldine eesmärk on tagada elanike suurem turvalisus ja kiirem reageerimine hädaabi vajavatele sündmustele.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on muudatuste eesmärk kiirem ja parem abi hädasolijale, samuti toetavad seadusemuudatused üleminekut ühele hädaabinumbrile.
«Aasta lõpus läheb Eesti üle ühele hädaabinumbrile 112, misjärel saab häirekeskusest ainus hädaabikõnedele vastav ja abi välja saatev asutus Eestis. Nii on loogiline, et häirekeskus saab õiguse kasutada inimeste abistamiseks ja ohu väljaselgitamiseks ka valvekaamerate pilti ning saata abi välja muu hulgas ka juhtudel, kui kannatanu näiteks ise kõnet teha ei saa,» ütles Pevkur.
Samuti saab häirekeskus tema sõnul õiguse hädaabikõne teinud inimest positsioneerida, et saata abi teele kiiremini ja täpsemalt.
Hädaabikõne tegijat ehk abivajajat saab positsioneerida nii täpselt, kui see on tehniliste vahenditega praegu võimalik. Nii väheneb aeg, mis helistajal kulub oma asukoha kirjeldamisele. Väljakutsele sõitev operatiivüksus näeb sõidukis abivajaja asukohta ja kiireimat marsruuti temani. Seega kiireneb abivajaja või sündmuskoha ülesleidmine, mis on eriti oluline hajaasustusega piirkondades.