Minister selgitas alkoholitarbimise piirangute norme

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriva tähendusega.
Pilt on illustreeriva tähendusega. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Justiitsminister Andres Anvelt saatis 11. juulil valla- ja linnavolikogude esimeestele kirja, milles selgitab, mida peaks kohalikul tasandil avalikus kohas alkoholi tarbimise piirangute kehtestamisel jälgima.

«Korrakaitseseadus võeti vastu juba kolm ja pool aastat tagasi, aga on arusaadav, et probleemid kerkivad, kui seadust hakatakse rakendama ja muudatusi detailselt läbi arutama,» ütles justiitsminister.

«Ilmselgelt on suurimat huvi kogu seadusest pälvinud avalikus kohas alkoholi tarbimise õigus. Rõhutan, et kindlasti ei tähenda see, et juuli algusest on igaühel lubatud tänavatel purjutada, sest selline tegevus häirib teisi. Viisakas käitumine on aga igaühe õigus ja teisi häirimata ei ole korrakaitseseaduse mõistes tõepoolest vahet, kas pargipingil jutustades võetakse lonks vett või õlut. Samuti on selge, et teisi häiriva või ohustava käitumise eest saab karistada nii vett kui ka õlut tarbinud kodanik.»

Minister selgitas valla- ja linnavolikogude esimeestele saadetud kirjas, et korrakaitseseaduse üks eesmärke oli ühtlustada üle Eesti kehtivad normid, mida inimesed peavad oma igapäevases käitumises arvestama, sest nii on ühest piirkonnast teise liikuval isikul võimalik teada, millal ta käitub korrektselt ja millal mitte.

«Seetõttu on oluline, et omavalitsused oleksid alkoholi tarbimise piiranguid seades ühtselt inimestele arusaadavad ja piirangud järgiksid korrakaitseseaduse mõtet,» selgitas Anvelt.

Kirjas märgitakse, et joovastava aine tarbimise keelustamise puhul on tegemist üldkorraldusega, millega kohalik omavalitsus sekkub isiku põhiõigusesse ennast vabalt teostada niivõrd, kuivõrd sellega ei rikuta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Seetõttu peab piirangute kehtestamisel jälgima, et

- piirang tugineks konkreetsetel faktidel. Kuna alkoholi tarbimise keelustamise eesmärk on kaitsta lapsi, haigeid või tervislikke eluviise harrastavaid isikuid, siis peavad ka keelualad olema sellest eesmärgist lähtuvalt valitud;

- üldkorraldusega ei tohi teha keelualade seadmisel poliitilisi valikuid, vaid valikud peavad olema kooskõlas eelnimetatud seaduse eesmärgiga;

- piirang peab olema kohane, vajalik ja mõõdukas seatud eesmärgi suhtes. See tähendab, et piirangu seadmisel tuleb arvestada lisaks kohtade määramisele ka piirangu ajalist kehtivust, näiteks aastaajad ja kellaajad, ning muid tingimusi, et keeld ei osutuks ülemäära koormavaks;

- piirangute kehtestamisel tuleb kaaluda huvitatud isikute kaasamist ning vajadusel korraldada avalik arutelu nende kohtade väljaselgitamiseks, kus alkoholi ja teiste joovastavate ainete tarbimine iseenesest on häiriv;

- üldkorraldus peab olema kirjalikult põhjendatud, et igaüks, kelle käitumist see reguleerib, saaks konkreetselt hinnata enda õiguste piiramise õiguspärasust ning võimaliku rikkumise korral pöörduda õiguse kaitsmiseks kohtusse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles