Veel juuni alguses lootsid mesinikud, et meevõtuajal on neil käed-jalad tööd täis. Rikkalik saak jäi aga järgnenud pika vihmaperioodi tõttu tulemata.
Lootuse ilusale meeaastale nurjas vihmane juuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesinikud hindavad tänavust meesaaki keskpäraseks. Sel aastal oli korjeperioodi esimene pool vihmane ja külm, mistõttu rekordsaake, mis kannataksid võrdlust eelmise aastaga, pole mõtet loota. Samas pole mesinike hinnangul põhjust ka nukrutseda.
Ometi lõi soe ning lumevaene talv ühes kevadise kuumalainega soodsa kasvupinnase uute rekordite püstitamiseks.
«Talv oli läbi aegade parim ja kevad ideaalne,» kiitis Sangaste vallas mesilasi pidav Rein Männiste. Talviseid ilmastikuolusid kiitis ka Õrus 100 mesilasperega toimetav Ott Papagoi. «100 protsenti mesilastest talvitus üle – mul pole mitte kunagi varem seda juhtunud.»
Ka suurmesinik Jaanus Tulli mesilased talvitusid hästi – talvekaod jäid alla viie protsendi. Võrdluseks: üle-eelmisel talvel hukkus Eesti peale kokku ligi neljandik mesilindudest.
Soojale talvele järgnenud päikseline kevad pani mesilasperede arengu hästi käima. Tull, kelle tuhandest perest viiendik paikneb Valgamaal, väidab, et mais tuli kevade kohta väga korralik kogus mett. «Samas pole mai korje kunagi peamine olnud.»
Mesilaste põhiline korjeaeg algab umbes nädal enne jaanipäeva ja kestab 10. juulini. Sellel aastal oli esimene pool korjeperioodist nii kehv ilm, et mesilased olid sunnitud maikuise korje ise ära tarbima.
Papagoi kurtis veel, et kevadine mesi suhkrustus jahedas ära ja on raamides kristalliseerunud. Tema hinnangul nurjas mitme faktori koosmõju – liiga varajane kevad ja külm juuni – hea meesaagi võimaluse.
Otepää mesinik Ants Orasson tõi välja veel ühe tänavuse anomaalia – rohked pereheitmised. «Ilmselt pani juuni ilm ka mesilaste mõtlemisele kerge paugu, et nad nõnda sülemlema hakkasid,» sõnas Orasson. Mitu niinimetatud näljasülemit lendas korjevaesel ajal tarust minema.
Juulis alanud kuumalainest polnud mesinikele enam tolku. Papagoi oleks soovinud 30kraadist leitsakut kuu varem. «Nii see paraku on, et kuum on siis, kui seda enam väga vaja ei ole ning vastupidi,» resümeeris Tull. Siiski pärineb enamik mesinike tänavusest saagist juuli alguse korjest.
Parimatel päevadel tõid Männiste pered tarusse 5–10 kilo nektarit. «Kaks päeva oli väga hea tulek. Seejärel tilkus pere peale kahe-kolme kilo kaupa nektarit, millest tuleb kilo-poolteist mett,» täpsustas Männiste. Orasson hellitab lootust, et pere peale võiks sel aastal 50 kilo kätte saada.
Praegu käib mesinikel kibe vurritamine, mis kestab umbes augusti keskpaigani. Mesilinnud käivad küll endiselt korjelende tegemas, aga saaki see väga palju enam ei suurenda. «Praegu toimub elatuskorje, mis kulub mesilastele endile ära,» selgitas Männiste. Väikest saagilisa loodab mõni mesinik siiski veel kanarbiku õitsemisest.
Kõigele vaatamata on mesinikud optimistlikud, sest järgmisel aastal võib taas kord tulla meeuputus. Mesilaste arvu vähendamise asemel mõtlevad peaaegu kõik uute perede peale. Meemüük edeneb hästi ning praegu lähevad purgid keskmise kilohinnaga kuus eurot nagu soojad saiad.