Reedel said avapaugu teised Valgas toimuvad rahvusvahelised sõjaajaloopäevad, mis olid korraldajate sõnutsi mullusest tunduvalt mitmekülgsemad ja peresõbralikumad.
Lõppesid rahvusvahelised sõjaajaloopäevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ürituse esimene päev algas 20. augustil kell 11 Valga spordihalli juures linnapargis, kus Tartu Ülikooli arheoloogia lektor Ain Mäesalu rääkis lähemalt Ümera lahingust.
Samal ajal panid end valmis sepad, kes ka mõne poolelioleva mõõga valmis sepistada proovisid. Mõõgakultuuri ja mõõkade valmistamisega seotut tutvustas Eesti eruohvitseride kogu juhatuse esimees kolonelleitnant Einar Laigna. «Laigna on tunnustatud mõõgakultuuri tundja valmistaja,» lisas Meelis Kivi.
Kaitseväe tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel tutvustas koos ajateenijatega mõõgavõtteid.
Endi tegevust ja tehnikat tutvustasid kaitsevägi, politsei- ja piirivalveamet, päästeteenistus, maksu- ja tolliamet ning kaitseväe värbamiskeskus.
Kell kolm päeval algas Põhjasõja näidislahing, kust võtsid osa mitmete riikide sõjaajalooklubid. «Sai näha ajaloolisi relvi ja nuusutada püssirohu aroomi,» sõnas Kivi.
Linnapargi tiigil demonstreeris politsei- ja piirivalveamet pinnaltpäästmist. «Kopter maandub nii madalale kui võimalik ja aitab ohtusattunud inimese välja,» kirjeldas Kivi varem. «Tuleb ka politseioperatsioon, mille sisu jääb hetkel veel saladuseks.»
Esimesele päevale pani punkti kontsert Valga muuseumi tagusel platsil, millel Kaire Vilgats, Bert Pringi, Kethi Uibomägi, Susan Lilleväli ja Richard Šaumjan kaheksakümnendate menulugusid esitasid.
Suurürituse teine päev algas laupäeval korraldajatele varakult, kuna juba kella kuuest hommikul tulid müüjad laadaks müügikohti üles panema. Militaar- ja vanavaralaat avati kell kaheksa Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil.
«Laada nimest hoolimata ei tasu arvata, et müügis olev oli huvitav vaid meestele,» täpsustas Kivi. «Leidus kõike. Alates Peipsi sibulatest kuni ükskõik milleni välja.» Kauplejad saabusid Valka Lätist, Leedust, Poolast, Soomest ja Venemaalt ning Kivi kinnitas, et huvi oli väga suur. Laat oli aga tasuline, mis tingitud vajadusest kulud tasa teenida.
Suuremaks ettevõtmiseks kujunes kell 14 alanud sõjameeste marss koos tehnikaga, mis algas Peetri ja lõppes Vabaduse tänaval. Oma panuse andsid sellesse kokku 22 sõjaajalooklubi Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast ning Venemaalt. Kui eelmisel aastal oli marssijaid napilt üle saja, siis sel aastal umbes 250.
Samal ajal, kui sõjamehed näidislahinguks valmistusid, võisid pealtvaatajad Transpordi tänaval näha Valga koerteklubi demonstratsioonesinemist ning esines rahvatantsurühm Rukkilill.
Vana autobaasi vastas olevas orus toimus kell 18 lahing «Sinimäed 1944». Selle läbiviimiseks võtsid korraldajad maha võsa, et rahvas paremini toimuvat näeks.
Lahingu stsenaariumi mängisid klubid enne põhilahingut läbi kahel korral, et külalised lahingutegevusse sisse elada suudaks.
Erumajori sõnul on korraldajad võtnud südameasjaks muuta sõjaajaloopäevad oluliseks sündmuseks kogu Eestile. «Valga on pikka aega nii-öelda imidžiüritust otsinud ning teeme pingutusi, et sõjaajaloopäevad selleks ka kujuneks.»