Viimastel päevadel on Valgamaalase töötajate meiliaadressidele laekunud abipalveid, kus soovitakse saada kiirelt laenu, mida lubatakse reisilt koju jõudes kiiresti tagasi maksta. Põhjuseks tuuakse krediitkaardide vargus reisil olles.
Kaaperdatud meilikontodelt levib petukirjade laine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mina sain näiteks allajärgneva sisuga kirja: «Loodan, et see jõuab Teieni õigel ajal. Olin Bristol, Suurbritannia. Kohal viibimise ajal varastati minu pass, krediit kaart mis olid minu kotis. Saatkond aitab mul reisida tagasi koju ilma passita. Aga pean maksma ainult lennupileti eest ja maksma ka hotelli eest. Aga ma ei pääse Minu ligi Minu rahadele ilma krediit kaardita. Kontakteerudes Minu pangaga, pidi minema aega aga saan uue kaardi. Sellisel õnnetul situatsioonil, sooviksin ma Teilt kiirelt laenu, mille maksan Teile tagasi kohe kui jõuan kodumaale. Tõesti pean saama järgmisele lennule. Kui saaksite saata raha Western Unioni kaudu, siis see oleks väga tore, sest see on raha saamiseks kiireim moodus praegusel hetkel. Raha tuleks mulle üle 20 minutiga. Palun väga vabnandust, et pöördun Teie poole sellise murega. Parimate soovidega, tervitades Piret.»
Samasisulisi kirju on saanud paljud inimesed ja täna keskpäeval teatas ka IF Kindlustus, et neile on pühadejärgsel ajal juba seitse taolist abipalvet laekunud. Selgunud on, et inimesed, kelle meiliaadressidelt on abipalveid saadetud, ise sellest teadlikud pole ning saavad oma meilikontode kaaperdamisest teada neile helistavate tuttavate kaudu.
«Need viimased päevad on minu elu täiesti segamini löönud. Olen vastanud paarisajale kõnele ning saatnud vastuseid saabunud sõnumitele. Kõik, kes helistavad, küsivad, kas ma olen ikka Eestis või Inglismaal,» rääkis Valgamaal elav helilooja ja Võru muusikakooli direktor Piret Rips-Laul, kelle meilikontodelt eespool oleva sisuga teateid on saadetud.
Naise sõnul ei ole ta näiteks ühte oma kontot, millelt teated saabuvad, juba pea kümme aastat ise kasutanud.
«Kuigi see tegu on tohutu segaduse tekitanud, ei saa ma ise selle »loodusõnnetusega« võidelda. Pöördusin isegi politsei poole, kuid kahjuks ei saavat nad midagi ette võtta, kuna mulle pole kahju tekitatud,» rääkis Rips-Laul.
Naine loodab siiralt, et keegi teate saanutest ei ole palve põhjal kusagile raha saatnud. «Kahjuks ei saa ma oma paroolidega enam ka enda kontodele ligi, need on suletud. Minu jaoks on see suur katastroof, sest olen sellega seoses kõik oma meilikontaktid kaotanud. Saadetud kirjad tulevad tagasi.»
IF Kindlustuse isikukahjude grupijuht Kadri Puna soovitab kõigil, kes selliseid abipalveid saavad, olla ettevaatlikud ning enne raha saatmist kontakteeruda väidetava abivajajaga. Kui reisi käigus varastatakse pangakaart, siis kõige turvalisem on raha saatmist organiseerida saatkonna kaudu.
«Kindlustusselts ei tee kahjujuhtumi korral rahalisi ettemakseid. Kui reisil on tõesti juhtunud õnnetus ja inimesel ei ole raha oma ravi eest tasumiseks või uute reisipiletite ostmiseks, siis kindlustusselts klienti hätta ei jäta ja aitab organiseerida uued piletid ning saadab välja garantiikirju raviarvete tasumiseks. Kui inimesel on välisriigis olles pangakaart varastatud ning ta vajab rahalist abi lähedastelt, siis kõige turvalisem on seda organiseerida läbi Eesti saatkonna,» sõnas Puna.
Ta lisas, et näiteks on võimalik korraldada rahalise abi andmist selliselt, et lähedased kannavad välisministeeriumi hädaabi arvelduskontole vajaliku summa, mis makstakse hädasolijale Eesti saatkonnas välja asukohariigi valuutas.
Lähemalt saab nõuandeid reisil hätta sattumise puhuks lugeda välisministeeriumi kodulehe rubriigist «Reisi targalt» või samanimelise mobiilirakenduse kaudu.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul on sarnase sisuga petukirjad hakanud levima viimasel aastal ning sellistel puhkudel võib arvata, et tegu on konto kaaperdamisega.
Veebikonstaabel Maarja Punak märkis, et üldjuhul on sellistel kirjadel selgelt äratuntav kirjastiil, mis on omane tõlkeveebidele. Seega peaks kirja saaja esmalt veenduma, et kiri ikkagi on saadetud väidetava saatja poolt, isegi kui see tuleb tuttava inimese aadressilt.
Veebikonstaabli sõnul on abipalved muutumas keeleliselt üha korrektsemaks, kuid kui kirjavahetus peaks jätkuma, on järgnevate kirjade puhul selgelt äratuntav, et kasutatud on tõlkeprogramme.
«Kui kellelgi on tõesti soov hädas inimest aidata, tuleks kõigepealt raha küsijaga muude kanalite kaudu (mitte sama e-posti teel) ühendust võtta või kontakteeruda küsija lähedastega, et olukorrast selge pilt saada. Sellisel viisil saab vähendada võimalust sattuda kelmuse ohvriks,» sõnas veebikonstaabel.
Punaku sõnul sarnanevad sellised kirjad sisult niinimetatud Nigeeria petukirjadega, kus olenemata sisust palutakse eelkõige saata raha. «Siinjuures tuleks raha saatjal arvestada, et suure tõenäosusega on sellised kelmused toime pandud välisriigist ja hilisem raha tagasisaamise tõenäosus on väike,» hoiatas Punak.
Et jääda oma konto peremeheks, soovitab politsei regulaarselt kontrollida ning vajadusel uuendada oma arvutis kasutatavaid viirustõrjeprogramme, samuti regulaarselt uuendada e-posti kontode paroole.
Kui selline olukord on juba tekkinud, tuleb e-posti konto tagasisaamiseks teenusepakkujale teada anda, et võõrad on kontot kuritarvitanud. «Kui meilikonto oma nimele tagasi on saadud, tuleb ära vahetada selle ja sellega seotud muude sotsiaalvõrgustike paroolid ning anda kontaktidele teada, et viimaste teadete saatjaks ei ole olnud teie,» soovitas Punak.
Sageli on konto tagasisaamisel juhtunud, et see on muutunud araabia- või prantsuskeelseks. «Sellisel juhul ei maksa ehmuda, sest konto on võimalik seadistada tagasi sobivasse keelde,» nentis Punak. Konto tagasisaamisel ja seadete muutmisel oskavad abistada veebikonstaablid.