Salasigarettide tarbimine on vähenenud

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salasigaretid. Illustreeriv foto.
Salasigaretid. Illustreeriv foto. Foto: Maksu- ja tolliamet

Tühjade leitud sigaretipakkide uuringust selgub, et maksumärkideta tubakatoodete pakendite osakaal on aastaga vähenenud 1,9 protsendipunkt võrra 18,8 protsendile.

Valdav osa maksumärkideta sigarettidest pärineb endiselt Venemaalt, vahendasid turu-uuringu firma Nielseni uuringutulemusi maksu- ja tolliamet ning tubakatootjate assotsiatsioon.

«On selge, et maksu- ja tolliameti uued meetodid võitluses salaturuga on tulemusi toonud. Paralleelselt salakauba vähenemisega nägime ka seadusliku müügi suurenemist regioonides, kus salakaupade tarbimine suur. See on kindel märk, et tasub jätkata senist tasakaalukat aktsiisipoliitikat koos sihitud jõupingutustega võitluses salakaubanduse vastu,» kommenteeris tubakatootjate Eesti assotsiatsiooni esinaine Aili Herkel.

Oktoobri alguses läbi viidud uuringu järgi tarbitakse salakaupa enim Narvas, kus neid leiti 40,5 protsenti, Sillamäel 40 protsenti, Kohtla-Järvel 38 protsenti, Jõhvis 36 protsenti ja Valgas 35,7 protsenti.

Salasigarettide esinemissagedus on vähenenud enamikes eelnimetatud linnades, välja arvatud Jõhvis, kus toimus 1 protsendipunktine tõus võrreldes 2014. aasta esimese poolaasta uuringutulemustega.

Kohtla-Järvel vähenes salasigarettide hulk tervelt 7 protsendipunkti. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on üleriigiline tulemus langenud 1,9 protsendipunkti. Olukord on märkimisväärselt paranenud võrreldes 2013. aasta algusega, kui salasigaretid moodustasid 24 protsenti üleriigilisest tubakaturust.

«Kehtestatud aktsiisipiirangute ja tõhusama tollikontrolli tulemusel on üle piiri toodavate salasigarettide hulk oluliselt vähenenud. Kui veel 2012. aastal toodi maksu- ja tolliameti analüüsi andmetel üle idapiiri 247,6 miljonit ja 2013 36,8 miljonit salasigaretti, siis eelmisel aastal vähenes salasigarettide arv 13 miljonini,» rääkis maksu- ja tolliameti tollikorralduse juhataja Urmas Koidu.

See näitab tema sõnul, et seaduskuulekus piiriületajate seas kasvab ja tõhusam tollikontroll on muutnud piiriületajate käitumist.

Valdav osa salasigarettidest pärineb endiselt Venemaalt, kust pärit pakendite osakaal oli 48,4 protsenti, järgnesid 30,4 protsendiga Valgevene maksumärgiga pakendid ja maksuvabad duty free. Venemaa ja Valgevene turuosa on vähenenud vastavalt 1,2 ja 1,6 protsendipunkti võrreldes 2014. aasta esimese poolaastaga uuringutulemustega. Samal ajal on maksuvabade tubakatoodete osakaal suurenenud 0,9 protsendipunkti.

Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud sigarettide turu kasv on Eestis suhteliselt uus nähtus. Võltsitud tooted moodustavad salasigarettidest 1,6 protsenti. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul. Tegelikult ei vasta aga toode kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Sõltumatu turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles