Siseminister Hanno Pevkur andis valitsusele ülevaate Kagu-Eesti tegevuskava koostamisest ja peamistest eesmärkidest piirkonna arengus aastateks 2015–2020. Tegevuskava keskendub ettevõtlikkuse soodustamisele ja töökohtade loomisele piirkonnas.
Kava keskendub ettevõtlikkusele ja töökohtadele
23. jaanuar 2015, 17:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kagu-Eesti on strateegiliselt oluline piiriäärne regioon, mis vajab sarnaselt Ida-Virumaaga erilist tähelepanu. Tegevuskava loomiseks moodustatud töörühmaga vaatasime piirkonna arengu võimalusi laiemalt, sõltumata üksikute omavalitsuste, maakonna või ka riigipiirist," märkis siseminister. Tema sõnul tasub paljudes küsimustes eelistada Võru-, Põlva- ja Valgamaa piirkonnaülest koostööd konkurentsi asemel.
Praegu iseloomustavad Kagu-Eesti piirkonda Eesti keskmisest kiirem rahvaarvu vähenemine, madalamad sissetulekud ning suurem tööturult kõrvalejäänute osatähtsus. "Samas on Kagu-Eesti potentsiaalselt atraktiivne elukoht oma loodusliku ja kultuurilise eripära tõttu. Et Kagu-Eestisse elama tulla ja sinna elama jääda, on peamiseks eelduseks sobivate ja konkurentsivõimelise palgaga töökohtade olemasolu," lausus siseminister.
Tegevuskava kohaselt on plaanis jätkata ettevõtlus- ja tööstusalade rajamist ja edasiarendamist ning luua Ida-Virumaa eeskujul tööstusparkide arendamise sihtasutus. Arvestades Kagu-Eesti asukohta, on eriti oluline toetada kaugtöö võimalusi ja seda ka erinevates riigiametites. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et kohalikud hariduse saamise võimalused vastaksid Kagu-Eesti tööturu vajadustele.
Pevkur rõhutas, et kõikides Kagu-Eesti arengut hoogustavates tegevustes on ääretult oluline kohalike endi initsiatiiv, millele riik saab võimalusel õla alla panna. Vastavalt tegevuskavale on plaanis toetada pärandkultuurile tuginevat ettevõtlust ning lihtsustada omatoodetud kaupade müüki piirkonnas.
Kava seab eesmärgiks hõlpsad ja kiired transpordiühendused suuremate keskustega, sealjuures on Kagu-Eesti keskustele väga oluline parem ühendus Tartu kui Lõuna-Eesti peamise tõmbekeskusega. Arvestades Kagu-Eesti head potentsiaali piiriüleste meditsiini-, heaolu- ja rekreatsiooniteenuste osutamisel, on plaanis vähendada takistusi Eesti-Läti piiriäärses suhtluses inimeste, ettevõtete ja avalike teenuste osutajate vahel.
Tegevuskava üks ambitsioonikas eesmärk on rahvaarvu vähenemise märgatav pidurdamine Kagu-Eestis võrreldes statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Selle saavutamise eeldus on muu hulgas parem elukeskkond, turvalisus ning kaasaegne haldus.
Vastavalt tegevuskavale luuakse toetusvõimalused mahajäetud hoonete ja tööstusalade lammutamiseks või taaskasutusse võtmiseks, mis tõstab kohtade atraktiivsust potentsiaalsete ettevõtjate ning elanike silmis. Samuti aidatakse kaasa maale elama kutsumise algatuse jätkumisele ning maakondades luuakse teenuspunktid, et inimesel oleks mugav kõik avalikud teenused ühest kohast kätte saada.
Tegevuskavas toodud eesmärke viiakse ellu muu hulgas Euroopa Liidu 2014–2020 rahastusperioodi vahendite toel. Näiteks siseministeeriumi koordineeritava piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu suunatakse sel rahastusperioodil Kagu-Eestisse investeeringuteks 27 miljonit eurot.
Koalitsioonilepingus kokku lepitud Kagu-Eesti tegevuskava loomiseks moodustas siseminister laiapõhjalise töörühma, kuhu kuuluvad kohalikud eestvedajad ning esindajad erinevatest ametkondadest. Töörühm kohtus esimest korda juuni alguses.