Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumine Eestis on terviseameti andmetel hakanud stabiliseeruma, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel.
Gripihaigete hulk suurenes veidi
27. veebruar 2015, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal pöördus Eestis arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 6513 haigestunut, neist 49 protsendi olid lapsed. Haigestunute arv kasvas kaks protsenti, grippi haigestunute arv suurenes 5 protsenti.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 495,0. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 12 protsendi võrra. Laboratoorse kinnituse sai 129 gripiviirust, neist 106 olid A- ja 23 B- gripiviirused.
Sentinelsüsteemi kaudu saabunud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust Eestis keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.
Kõrgema intensiivsusega haigestumiste periood kestab reeglina 5–7 nädalat, millest esimesel kahel-kolmel haigestunute hulk kasvab kiiresti, sellele järgneb haigestumuse stabiliseerumise aeg (2–3 nädalat), mille järel hakkab haigestunute arv langema.
Eesti on jõudnud haigestumuse stabiliseerumise faasi.
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 40 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 219 patsienti, neist ligi 40 protsendi olid vanemaealised (65+), lapsi vanusrühmas 0-4 oli hospitaliseeritute hulgas 28 protsenti, tööealiste vanuserühmas moodustas gripi tõttu haiglaravi vajanute osakaal 16 protsenti.
Kahe haigla – Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Põhja- Eesti regionaalhaigla – andmetel on jaanuari lõpust vajanud gripi tõttu intensiivravi viis riskirühmadesse kuulunud inimest vanuses 65 ja vanemad. Andmed nende vaktsineerimise kohta puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.