Gripp taganeb visalt

Jaan Rapp
, Tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on olnud kahel järjestikusel nädalal Eestis väikeses languses. 2.–8. märtsini pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5775 haigestunut, neist 47 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv vähenes kaheksa protsenti.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 438,9. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Järva-, Lääne-, Rapla-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 10 protsendi võrra. Sellele vaatamata tuleb grippi haigestumuse intensiivsust endiselt hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal langes 51 protsendini. Nädal varem oli näitaja 68%. Samas kasvas RS-viirusega seotud haigestumiste arv, moodustades 30 protsenti. Muude respiratoorsete viiruste osakaal püsib endisel tasemel. Seoses RS-viiruse leviku kasvuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel, eriti väikeste, alla 2-aastaste laste hulgas.

Laboratoorse kinnituse sai eelmisel nädalal 91 gripiviirust, neist 55 olid A- ja 36 B-gripiviirused.

Alatüpeeriti 17 A gripiviirust, neist 15 olid alatüübid H3 ning kaks A(H1N1)pdm09. Alatüpeeriti ka kuus B gripiviirust, kõigil juhtudel oli tegu viiruse Yamagata tüvega.

Grippi haigestumine kasvas eelmisel nädalal üksnes vanemaealiste inimeste seas. Haigestumine kulgeb selles vanusgrupis raskemalt, suurendades hospitaliseeritute ja intensiivravi vajanute arvu. 

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 335 patsienti, neist 41 protsenti olid vanemaealised (65+), lapsi vanusrühmas 0-4 oli hospitaliseeritute hulgas 25 protsenti, tööealiste vanuserühmas moodustas gripi tõttu haiglaravi vajanute osakaal 17 protsenti.

Viie haigla - Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu haigla ja Ida-Viru Keskhaigla andmetel on alates jaanuari lõpust vajanud gripi tõttu intensiivravi 23 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist üks laps vanuses 10 aastat, kaks inimest vanuses 50-64, ülejäänud vanuses 65 ja üle.

Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseametile teadaolevatel andmetel on gripist tingitud tüsistuste järel surnud sel hooajal 10 inimest, üks vanuses 52 eluaastat, ülejäänud vanuses 65 ja vanemad. Kõik kuulusid riskirühmadesse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles