Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Arula küla – rikkaliku ajaloo ja põneva kultuuripärandiga kogukond

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Arula Emaläte taaselustati eelmisel aastal külarahva eestvõtmisel. Emalätte ajalugu on põhjalikult uurinud külaelanik Mauri Mändoja (vasakult), tegusad külaelanikud Risto Lokk, Airika Pikk, Voldemar Tasa ja Eike Tasa (vett võtmas). | FOTO: Arvo Meeks

Ühtehoidva kodupaiga tiitliga pärjatud Arula küla tähistas eelmisel aastal oma 595. aastapäeva. Mullu ilmus ka teos «Arula koolide lood», mis räägib kogukonna koolide lugu lausa kolmel viimasel sajandil. Nii et koht küll väike, kuid selle ajalugu on pikk ja rikkalik. Sellest annavad tunnistust ka pühendusega pingid, millelt võib leida nii mõnegi kuulsa nime.

Voldemar ja Eike Tasa Lutsu talust on kujunenud Arula külaelu ja -seltsi keskus, kus igal aastal korraldatakse külarahava kokkutulek ning peetakse muidki külaüritusi. | FOTO: Arvo Meeks
Pea kakskümmend aastat külavanema ametit pidanud Voldemar Tasa ind ja ettevõtlikkus pole siiani raugenud. Koos tegusate inimestega korraldatakse igal aastal külarahvale põnevaid ettevõtmisi. | FOTO: Arvo Meeks
Küla ajaloo uurija Piret Barkala mälestuseks paigaldati esimene pink Lutsu talu lähistele, haavapuust pingi valmistas Risto Lokk. | FOTO: Arvo Meeks

Kuigi kalendri järgi valitses veel talv, oli ilm sel päeval, kui fotograafiga Valgast Otepää poole teele asusime, kevadiselt päikeseline ja mõnus. Mõnikümmend kilomeetrit sõitu ja jõudsimegi Arula küla lähistele. Tee läks üha kurvilisemaks ning maastik künklikumaks – ikkagi Otepää kant.

Külaelu eestvedajate, külavanema Voldemar Tasa ja tema abikaasa Eikega kohtusime Lutsu turismitalus, millest on kujunenud kohaliku külalelu keskpunkt. Teed juues ja perenaise maitsvaid küpsetisi süües jätkus juttu kauemaks.

1996. aastast külavanema ametis olnud Voldemar Tasa ütles, et külaselts on külarahva käes instrument, mille kaasabil on võimalik taotleda toetusi mitmesugusteks tegemisteks. Kuigi külakogukond on aktiivselt tegutsenud juba hulk aastaid, on Arula külaselts ametlikult asutatud alles 2005. aastal. Külavanema sõnul eraldab vald kõikidele külaseltsidele tegevuskulude katteks aastas 200 eurot.

«Oma ettevõtmistega teenis külaselts eelmisel aastal 550 eurot, kuid siia tuleb juurde arvestada veel kusagil 8000 eurot, mis saadi lisaks projektide elluviimiseks. Üle poole sellest moodustas KIKist saadud toetus Emalätte korrastamiseks,» rääkis Tasa seltsi majandustegevusest.

Ettevõtlus sõltub ilmataadi tujudest

Voldemar ja Eike Tasa on ka ise ettevõtjad, kes pakuvad kodumajutusteenust. «Varem tegutsesime FIEna, kuid 2003. aastal asutasime OÜ Lutsujärve, mis on perefirma, kus oleme mõlemad juhatuse liikmed. Saame hommikukohvi kõrvale ära pidada ka juhatuse koosoleku,» ütles Voldemar naerdes. Peremehe sõnul ei ole nad kumbki abikaasaga Eesti riigi ajal olnud riigitööl ega vajanud järeleaitamist, vaid on end ettevõtlusega ära elatanud.

«Mõni aasta on kehvem, mõni parem. Viimaste aastate lumevaene talv on oluliselt sissetulekut mõjutanud. Kui vanasti saime käibest poole talvel, siis nüüdseks on kujunenud nii, et kolmandiku saame talvekuudel, kolmandiku suvel ja kolmandiku sissetulekust tagab kevad-sügis,» nentis peremees.

Eelmise aasta lumevaene talv jättis samuti oma pitseri – saadi umbes veerand tavapärasest käibest. «Turismitegevus annab meile leiva lauale, kuid kui tahad sinna midagi toekamat peale, pead veel midagi tegema.»

Endise sportlase ja treenerina korraldab Voldemar igal aastal Lutsu talus orienteerumispäevakuid ja -võistlusi,  kuhu koguneb parimatel kordadel sadakond huvilist. «Oma 66 eluaastast 53 olen tegelenud orienteerumisega, kaheksa aastat olen olnud noortekoondise peatreener. Ütlen ikka, et olen elektriku haridusega orienteeruja, nüüd tegelen selle spordialaga hobi korras,» selgitas külavanem.

Turismitalu reklaamile ei panusta, pigem tegeleb oma püsi­klientidega. «Enamus ongi meil korduskülastajad. Kes korra käinud, tuleb jälle tagasi. Kokku on kümme majutuskohta, kuid sõpruskondi saame ära paigutada enamgi,» lisas perenaine.

Perenaine Eike on mitmendat põlve Otepää kandi elanik, mõne aasta elanud ja töötanud ka Tallinnas, kus ta endale abikaasa leidis. 1979. aastal naasis Eike perega kodukanti. Esialgu elati Arula külas Madsal, 1995. aastal asuti korda tegema endist Lutsu vesiveskit, millest nüüdseks saanud nende elamis- ja ettevõtluspaik.

Eesmärgid arengukavas paigas

Voldemar Tasa on koos abikaasaga külaelu vedur olnud pea kakskümmend aastat. Külal on koostatud isegi  arengukava. Esimene neist tehti aastateks 2005–2010, teine 2011–2015 ja praegu pannaksegi kokku uut arengukava, aastateks 2016–2020.

«Kui näed, kuidas kunagised unelmad täituma hakkavad, on ikka hea tunne küll,» ütles Voldemar rahulolevalt. «Kui esimesse arenguplaani panime sisse külateedele mustkatte saamise, arvasime, et see on täielik unelm. Tänaseks on aga teed asfalteeritud ning võimatuna näiv unistus reaaal­suseks saanud,» lisas Eike.

Esimene külarahva kokkutulek ja pidu peeti maha viis aastat tagasi Seeride Järve talus, mida peetakse ajalooliselt küla keskpunktiks. Neli viimast külapidu – ikka alati kevadeti – on peetud juba Lutsu talus. «Sel aastal saame jälle kokku 2. mail, mil paneme üles uue külasildi ning kinnitame Emalätte juures asuvale infotahvlile veeproovi tulemused, et kõik teaksid, mida nad sealt lättest endale sisse joovad,» rääkis  Eike.

Esimesele peole tuli kohale 106 inimest, teisel oli juba 150. Eelmisel aastal osales sadakond, kellest kolmandik olid lapsed. «Külas elab ametlikult 70 inimese ringis. Neile lisandub veel samapalju inimesi, kes on Arula küla valinud oma teiseks koduks ja siin puhkust ning vaba aega veedavad,» nentis külavanem.

«Kõigile osalejatele paneme nimesildid kaela, et kõik teaksid, kellega tegu. Oleme valmistanud ka oma küla meened. Korraldame mänge, võistlusi, töötubasid, sõidame järvel kanuuga, üles on pandud käsitöönäitus. Ka lastele on välja pakutud põnevad tegevused. Veedame üheskoos toreda, meeleoluka ja lõbusa päeva,» rääkis Eike külarahva kokkutulekutest. «Taolised üritused liidavad kogukonda ja muudavad külalelu elavamaks,» lisas külavanem.

Sel aastal saadud toetusrahast ostetakse suur peotelk, mis kokkutuleku korraldamisel igati marjaks ära kulub.

Igal pingil oma lugu

Üks põnev ettevõtmine on külarahval veel. Nimelt on külla üles pandud kohalike meeste valmistatud puidust pingid, mis pühendatud tuntumatele külaelanikele, kelle juured Arulas. Esimene neist, Lutsu talu lähistele  paigaldatud pink, valmis 2012. aastal ning on pühendatud Piret Barkalale, kes alustas küla ajaloolise blogi tegemist.

Madsa spordibaasi juures avati pink skulptor Ferdinand Sannamehele ja tunnustatud puulõikemeistrile Leopold Kompusele eelmisel aastal. Mõlemad on Madsal sündinud ja elanud. «Sel aastal täitub Sannamehe sünnist 120 aastat ning külarahvas plaanib seda tähistada juulis. Korraldame pisiplastika konkursi ja paneme välja fotonäituse Sannamehe töödest,» rääkis Eike Tasa.

Üks pinkidest, hariduse pink, asub endise Rebaste koolihoone juures. See valmistati tähistamaks 250 aastat hariduselu Arulas. «Veel on plaanis panna pink kirjanik Mats Traadile, hüdroloogia rajajale August Velnerile ja ka Karl Partsile – Eesti Vabariigi aegsele kolonelile, soomusrongide pealikule Vabadussõjas,» kinnitas Eike Tasa.

Eelmisel aastal elustati külarahva ühise asjaajamise tulemusena ka Emaläte, mille olemasolu on äramärkimist leidnud juba 1776. aasta krahv Mellini Liivimaa atlases. Fr. R. Kreutzwald kirjutas 1844. aastal maarahva kalendris, et Emalättest alguse saanud jõesooneke on üheks Väikese Emajõe alguslätteks. Emaläte puhastati, täideti kruusapadjaga, paigaldati infotahel ja pink ning lättesse asetati plaadiga kivi.

Koos korraldatakse talgupäevi ja tähistatakse tähtpäevi. Külaseltsil on põhjalik ja asjalik blogi, milles kajastatakse nii ajalugu kui tänapäevaseid tegemisi. Eelmisel aastal ilmus küla tegusate inimeste eestvõttel raamat «Arula koolide lood».

2014. aastal pälvis Arula küla Valgamaa MTÜde ja väärt kodupaiga konkursil ühtehoidva kodupaiga tiitli. Külavanem Voldemar Tasa pälvis Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia orienteerumispäevakute ja -võistluste korraldamise eest. Tänu külaseltsi tegemistele on kogukond muutunud tegusaks ning küla paigaks, kus rahval on tore, mõnus ja huvitav elada.

Tagasi üles