Päästeameti demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammine ütles, et 2014. aasta oli grupi demineerijatele töörohke: väljakutseid oli 455, neist 353 olid seotud sõjaaegse lahingumoonaga.
Lõuna-Eesti pommigrupp sai aasta jooksul Valgamaale enam kui sada väljakutset
26. märts 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige rohkem väljakutseid lahingumoona kahjutuks tegemiseks oli Tartu- ja Valgamaale – 109 korda, Võrumaale oli 52, Jõgevamaale 49, Viljandimaale 17 ja Põlvamaale 16 väljakutset,» täpsustas Tammine.
Kokku hävitati 2014. aastal Lõuna-Eestis 1262 lõhkekeha, üle 19 000 padruni ja üle 17 kilo erinevat lõhkeainet. Kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja vanade talumajade taastamisel ning kaeve-, põllu- ja metsatöödel.
Viimastest suurtest lahingutest Eesti pinnal on möödas üle 70 aasta ning lõhkekehad muutuvad maapõues järjest ohtlikumaks. Seda näitab ka tõsiasi, et leiukohas tuli eelmisel aastal lõhkekehi hävitada 76 korral. Võrdluseks oli 2013. aastal see arv 54 ja 2012. aastal 23.
Keerukas oli möödunud aasta 9. septembril Valgamaal Sangaste lähedal ehitusel kaevetöödel välja tulnud 50kilogrammise lennukipommi hävitamine. Demineerijad pidid tegema väga täpsed arvutused, et pommi kohapeal lõhates ümbritsevat keskkonda võimalikult vähe kahjustada.
Lausa kolm päeva, 11.–13. oktoobrini kestsid Võrumaal Urvaste vallast leitud 250kilogrammise lennukipommi hävitamiseks tehtud tööd. Valget aega oli vähe ning kaasata tuli koostööpartnereid ja kasutada eritehnikat.
Tartumaal juhtus kurioosne lugu eelmise aasta 16. jaanuaril, kui meesterahvas viis koju käsigranaadi sütiku. Selle, et tegemist oli sütikuga, avastas kodanik siis, kui ta hakkas seda pesema. Hea, et sütik ei plahvatanud, sest sütikumehhanismid on väga tundlikud.
Viljandimaal Viiratsi vallas avastati aiamaad kaevates käsigranaat ja mürsk. Ala kontrollimisel leidsid demineerijad veel ühe püssigranaadi. Kõik lõhkekehad tuli hävitada leiukohal.
Põlvamaal oli omapärane juhtum Vana-Koiola külas eelmise aasta augusti alguses. Hinge heitnud rotti metsa mattes leidis lemmiklooma omanik sealt 105millimeetrise mürsu.
Jõgevamaal oli demineerijatel eelmisel aastal väga palju tööd Mustvee linnas, kus huviarheoloogid kontrollisid kohalike palvel järve kaldariba ning alates märtsist kuni juuni lõpuni leidsid sealt 74 lõhkekeha.
Kindlasti peab Tammise sõnul kiitma Lõuna-Eesti elanikke, kes on ohuteadlikud ning annavad enamasti igast leiust kohe teada. Demineerijad paluvad inimestel samas vaimus jätkata – maha jäänud ohtlik rämps on vaja ära koristada ja see on väga tähtis meie keskkonna turvalisemaks muutmisel.
Demineerijad on valmisolekus 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas, kuid kindlasti peab väljakutsete kõrgperioodil – kevadel – varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugi nad samal päeval leiukohale jõuda.
Mitte mingil juhul ei tohi plahvatusohtlikku leidu ise puudutada ega transportida, sellest tuleb teavitada numbril 112. Vajadusel võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga ühendust, täpsustab olukorda ja annab soovitusi edasiseks tegevuseks.
Päästeamet soovib aastaks 2025 jõuda turvalisuse tasemelt teistele Põhjamaadele järele. Seda saab saavutada ainult iga Eesti inimese ehk igaühe kaasabil.