Prügihunnikud laiutavad iga metsa viiva tee kõrval

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks igasugustele karpidele ja kiledele oli metsa all näha ka kompostihunnikusse kuuluvat materjali.
Lisaks igasugustele karpidele ja kiledele oli metsa all näha ka kompostihunnikusse kuuluvat materjali. Foto: Rein Säinas

Looduse prügistamine ei näita vaibumise märke. Reidil avanes nördimapanev pilt: metsas vedeles ehitusprahti, olmeprügi, ei puudunud ka pesumasin ega pissipott.

Ei pidanud metskonna majast kaugele sõitmagi, kui esimesest teeotsast metsa alla keerates oli näha peateest mõne meetri kaugusel laiutavat prügihunnikut. Paistis, et keegi oli oma elamises remonti teinud ning ehitusprahi autokäruga metsa alla toimetanud. Hunnikus oli tsemendi-, krohvi-  ja eterniiditükke, ehitusmaterjale ja muud ehitusrämpsu.

Maapinnal võis märgata lausa värskeid autorattajälgi. «Ega kaugele viitsita minnagi, natuke peateest eemale, silma alt ära ja tehaksegi toiming ära,» nentis RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp, kelle eestvõttel käik teoks sai.

Järgmisest teeotsast sisse sõites avanes meile samasugune pilt. Metsa all olid värvipurgid, vanad potid, nende hulgas isegi pissipott, tassid, toidukarbid ja pakendid, plastpudelid, ämbrid.

Kolmandas kohas, kuhu sisse põikasime, oli keset teed maha puistatud suur hunnik puulehti ja kuivanud oksi. Meie üllatuseks uhkeldas metsa all isegi vana pesumasin. «See on vist küll teadmatusest siia toodud. Jäätmejaamas võetakse neid vastu tasuta ja sinna on lühem tee sõita, kui metsa alla tassida,» arvas Sepp. Silma jäid ka üksikud rehvid.

Rämpsuhunnikud iga teeotsa taga

Igale poole, kus peateelt mingi teeots metsa viis, oli metsa alla prügi poetatud. Metsaülema sõnul ei ole olukord aastate jooksul paremuse poole läinud. «Korraldame juba aastaid aktsiooni «Teeme ära!», sest nii kevadel kui sügisel koristame igal aastal riigimetsast prügi. Ajab ikka kurjaks küll.»

Mees ei mõista, kuidas inimesed võivad nii vastutustundetud olla ning metsa tuua isegi asju, mida jäätmejääm tasuta vastu võtab. «Ehituspraht ja -jäätmed on tõesti kaalult rasked ning nende jäätmejaama viimine maksab kena kopika. Kuid paljud jäätmesordid, näiteks rehvid ja elektroonika ning tehnikakaup, võetakse vastu ju tasuta.»

Küll on tema sõnul viimastel aastatel vähenenud metsa toodud vanade rehvide hulk. «Ainult vähenenud, mitte täielikult kadunud. Praegu pole rehvivahetuse kõrgpunkt veel saabunud, aga pärast seda ilmub neid ikka metsa alla, vanasti oli lademete viisi.»

Metsa tuuakse peamiselt olme- ja ehitusprahti. Nähtud prügihunnikud on metsaülema sõnul tekkinud just viimase kahe nädala jooksul.

«Ilmad läksid ilusaks, inimesed hakkasid kodusid ja majaümbrusi koristama ning ju mõni arvas, et õige koht prügist lahtisaamiseks on mets. Olen ikka mõelnud, et kas need, kes prügi loodusesse sokutavad, ise ka metsas marjul ja seenel käivad. Tihtipeale saame marjuliste-seeneliste käest pragada, et metsa all on prügi. Meie seda aga sinna ju ei too,» oli metsaülem kuri. Ka kalamehed kipuvad jõgede äärde prahti maha jätma.

Igal aastal 20 tonni prügi

Viimasel kahel aastal on metskond metsast prügi korjanud igal aastal 20 tonni ringis. Rahaliselt on see kolme kuni viie tuhande eurone lisakulu, mida võiks hoopis mõistlikumal eesmärgil kasutada. «See on otsene kulu prügi korjamise ja äravedamise eest. Lisanduvad aja-, töö- ja transpordikulud prügikohtade otsimise ja nende kaardistamise eest,» selgitas metsaülem.

Tegime möödunud neljapäeval üheskoos viiekilomeetrise ringi metskonna kontori lähistel metsas ning leidisme selle pooletunnise sõidu vältel juba üle kümne rämpsuhunniku.

«Kohad, kuhu prügi maha visatakse, on igal aastal enam-vähem samad, kuid lisandub ka uusi. Ei ole loogiline, et metsas keegi prügitoojaid peale suudaks passida. Neid tabada on pime juhus, sest eks ka lagastajad on ettevaatlikud ega jäta prügisse ühtegi jälge, mille alusel saaks neid tuvastada,» lisas Sepp.

Lahendust ei oska metsaülem pakkuda. «Ehk peaks veelgi enam lastele juba maast madalast, lasteaedades ja koolis, seda probleemi rohkem teadvustama. Õpetajatel tuleks tulla lastega metsa ja kohapeal neid rämpsuhunnikuid näidata. Seni on teemakäsitlus minu arvates jäänud ehk liiga teoreetiliseks ja eluvõõraks, lapsed ei oska asju omavahel seostada. Kindlasti mängib rolli ka kodune kasvatus ja inimeste haritus.»

Kommen­taarid

Riho Karu, Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna juhataja

«Probleem on pika-pika sabaga. Omavalitsused on teinud kõik endast oleneva, et lahendust leida. Olen sellest infot ja kirjatükkides vastuseid andnud palju kordi. Olemas on jäätmejaamad, pakendikonteinerite võrgustikud, korraldatud jäätmevedu, info küsimise võimalused mitmes institutsioonis, näiteks omavalitsus, omavalitsuste liidu keskkonnaosakond, keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, teabematerjalid – kõike seda on piisavalt.

Õhus ongi küsimus: milles on viga? Arvan, et probleem on teatud kontingendi enesekeskses mõtlemises: mina ja maailm ning pärast mind tulgu või uputus. Haridustasemest ei saa rääkida, sest rikkujaid on seinast seina. Küsimus on pigem harituses, mida saadakse eelkõige kodust.

Probleem pole ainult metsades, vaid ka maanteede äärtes ning Valgaski. Sõitsin just äsja Karula ja Tõlliste vallas ringi ning nägin, et juba on teeäärtesse prügi tekkinud.

Plaanis on kokku kutsuda ümarlaud, kus osaleks RMK, maanteeamet, keskkonnainspektsioon ja keskkonnaosakond, et koos paika panna edasised plaanid, mille abil olukorda muuta. Teema on äärmiselt oluline ja kiireloomuline.»

Tanel Tiirats, keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo juhataja

«Jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta ehk prügi loodusesse viimise eest saab määrata füüsilisele isikule maksimaalse karistusena 1200eurose trahvi ning juriidilisele kuni 3200eurose trahvi. Viimati tabatud isikule, kes jäätmeid metsa alla viis ja kelle süü leidis tõestamist tänu tähelepanelikule seenelisele, määras keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo trahvi 440 eurot.

Inspektsioon möönab, et looduse rüvetajaid on raske tabada, kuna prügistamine käib kiiresti ja kõrvalistes kohtades. Paraku jääb enamik lagastajaid tabamata, sest ööpäevaringne metsateede valve pole reaalne. Metsa alla ladestatakse ka asju, mida jäätmejaamades saaks tasuta üle anda – kas teadmatusest, ei oska öelda. Võimalik, et mugavusest, kuna jäätmejaama üleandmine eeldab eelnevat sorteerimist.

Iga prügistaja on piiratud mõttemaailmaga, kellele endale pole probleem käia metsas, kus vedelevad jäätmed. Kuigi teemat on aastaid ajakirjanduses kajastatud ning lagastajaid on karistamisega hirmutatud, tabatud ja ka trahvitud, sellest hoolimata kahjuks prügistamine jätkub.»

HINNAD VALGA JÄÄTMEJAAMAS

.  Paber- ja kartongpakend, plast-, puit-, metall-, klaas-, tekstiilpakend – tasuta
.  Ohtlikke aineid sisaldavad lahustid, happed, leelised, pestitsiidid, fotokeemia,
   paber, kartong, värvid, liimid, ravimid – tasuta
. Vanarehvid – tasuta
.  Elektri- ja elektroonikaseadmed – tasuta
.  Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed – tasuta
.  Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatootesegud – 24 €/t
.  Klaas – 12 €/t
.  Ehitus- ja lammutuspraht, eri liigid 96–120 €/t
.  Biolagunevad jäätmed, aia- ja haljastusjäätmed – 120 €/t
.  Segaolmejäätmeid vastu ei võeta.

Allikas: Valga linnavalitsuse koduleht

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles