Eelmisel nädalal vähenes terviseameti teatel Eestis märgatavalt ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ning grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine. Arstide poole nende tõttu pöördus 4133 inimest, kellest 45 protsenti olid lapsed.
Gripp kimbutab eelkõige vanemaealisi
10. aprill 2015, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grippi haigestumuse intensiivsus on madal, kuid levik jätkuvalt laialdane, sest gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti enamikes maakondades.
Eelmisel nädalal kasvas olulisel määral haigestumine vanemealiste seas – 66 protsenti. Haigestumise kasv oli seotud eeskätt A-gripiviirusega. Teistes vanusrühmades haigestumus langes.
Hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel. E-Tervise SA terviseinfosüsteemi täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 475 inimest, neist 35 lisandus viimase nädala jooksul. Peaaegu 65% hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.
Viimase kolme nädala jooksul on märkimisväärselt vähenenud laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv. Hooaja jooksul domineerinud gripiviiruse A(H3) asemel on domineerivale positsioonile jõudnud B-gripiviirus. Gripist tingitud haigestumiste osakaal moodustas 34 protsenti. Laboratoorse kinnituse sai sel nädalal 15 A- ja 22 B-gripiviirust.
Gripilaadsete haigestumiste arv on valdavalt seotud RS-viirusega.
Intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ning Pärnu haigla andmetel. Nende haiglate andmetel on alates hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 34 inimest vanuses 31–100 eluaastat.
Sel hooajal moodustasid intensiivravi vajanutest vanemaealised (65+) 94%, üks patsient oli 31- ja üks patsient 52aastane. Kõik kuulusid riskirühma nii vanuse kui kaasuvate haiguste tõttu.
Kaasuvad haigused olid 88% patsiendil, 12% ehk viie patsiendi kohta puuduvad andmed kaasuvate haiguste kohta, kuid riskirühmadesse kuulusid nad juba kõrge vanuse tõttu. Andmed haigestunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Ühtegi gripist tingitud surmajuhtu möödunud nädalal ei registreeritud. Hooaja algusest on kuue haigla andmeil surnud kokku 20 inimest, neist vanuses üle 65 aasta oli neist 19, üks inimene oli vanuses 52 eluaastat. Kõik gripi tõttu surnud kuulusid riskirühmadesse, põhiline riskifaktor on kardiovaskulaarsed haigused.