Telefonimüügi lepingud peavad olema kirjalikud

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauatelefon
Lauatelefon Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tarbijakaitseamet tuletab ettevõtjatele meelde, et telefoni teel sõlmitud leping on tarbijale siduv alles siis, kui ta on oma tahet kauplejale kinnitanud kirjalikult.

Telefoni teel pakuvad ettevõtjad tarbijatele näiteks ajalehtede ja muu kirjanduse tellimist, toidulisandeid, keeleõppematerjale. Kui ettevõtja ja tarbija sõlmivad lepingu telefonitsi, on tarbija telefonikõne käigus võetud kohustustega seotud üksnes juhul, kui ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal, näiteks e-posti või kirja teel.

Tarbijal on sedasi võimalik rahulikult mõelda toote või teenuse vajalikkuse üle. Samuti saab tarbija seeläbi lepingu kohta olulise info pärast telefonivestlust ka andmekandjal, mis võimaldab tal temale suunatud teavet säilitada nii, et see on talle igal ajal kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav.

Selliselt on tarbijal võimalik vajadusel sellele tulevikus vaidluse korral tugineda. Samuti on seesugune täiendav kinnituskiri vajalik, et tarbija teaks täpselt, milliste tingimuste ja omadustega asja või teenuse suhtes ta on telefoni teel nõustunud lepingu sõlmima.

Kui tarbijale ei võimaldata kinnitada telefoni teel kokkulepitut kirjalikult, loetakse tarbijale saadetav kaup tellimata asjaks, mistõttu pole kauplejal õigus nõuda tarbijalt asja või teenuse eest tasu.

Kõike eeltoodut reguleerib ja sätestab võlaõigusseaduse § 542.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles