Paljud valgalased on Pedeli paisjärve läheduses märganud rahumeeli patseerimas rääbakat valge-toonekurge. Lähedalolevate majade elanikud on linnu pärast mures.
Räsitud välimusega kurg teeb muret
14. aprill 2015, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühele noorele naisele, kelle koduaknast avaneb vaade paisjärvele, mistõttu saab ta tiivulisel silma peal hoida, teeb muret eelkõige asjaolu, et lind, kes peaks inimese lähenedes ära lendama, seda ei tee. Mõne teadja sõnul on kurg küll võimeline lendama, et ta aga seda teha ei taha, teebki murelikuks.
«Meil on olnud küll ennegi kurgi Pedeli ääres, aga mitte selliseid, kes tulevad ukse ette. Ära ta ei lennanud, olgugi et väikesed lapsed teda puutokkide ja kividega pildusid. Midagi peab linnul ju häda olema, kui ta ära ei lähe,» on naine veendunud.
Vastusega rahule ei jäänud
Naine helistanud enda sõnul juba ülemöödunud pühapäeval ka keskkonnainspektsiooni (KKI) valvetelefonile, kust aga temale sobivat vastust ei antud. «Esimene asjana küsiti, et kas helistan Valgast ja et neile on sellest toonekurest juba teatatud. Kui küsisin, mis tehtud on, siis öeldi, et korra nad viisid juba kure ära. Ju see lind tuli siis tagasi,» oli helistaja nõutu.
Murelik naine kurtis valvetelfoni operaatorile sedagi, et lapsed kiusavad lindu ja inimesed toidavad teda, mida ei oleks vaja teha. «Aga mis me siis teie arvates tegema peame?» küsis ametnik.
Helistaja öelnud seepeale, et tema ka ei tea – inspektsioonile makstakse palka selle eest. Sellega kõne lõppes. «Kui nii vastatakse, mis ma siis enam öelda oskan,» ei varja ta oma pettumust. «Minule teeb küll näiteks muret, kas veterinaar vaatas teda – äkki tal on tõesti midagi viga.»
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul täpsustas, et KKI ei tegele loomade ega lindude abistamisega.
"KKI ülesanne on teha keskkonnajärelevalvet ja menetleda keskkonnaalaseid õigusrikkumisi. KKI valvetelefonile tuleb erinevaid teateid. Need, mis ei kuulu inspektsiooni pädevusse, edastatakse kokkulepitud korra kohaselt vastavatele ametkondadele," selgitas nõunik ja lisas veel et selle konkreetse linnu kohta on tulnud samuti hulgaliselt kõnesid.
Tema sõnul on kõnega seonduvat kontrollitud. "Valvetelefoni operaatorile ei ole praegusel juhul midagi ette heita: tema vastus ja selgitus oli korrektne ja viisakas. Kuna lind oli lennuvõimeline, siis on teda väga raske „aidata“," lisas Tuul.
"Lind lendab sinna, kuhu ta soovib ja pigem teevad inimesed oma aitamisega linnule karuteene. Nagu kõnedest selgus, pakuvad inimesed linnule toitu ja see sellepärast ei lendagi lind minema. Täna käis veel keskkonnaameti spetsialist kohapeal vaatamas, aga sel ajal kurge ei näinud. Keskkonnaamet lubas sellel piirkonnal silma peal hoida," kinnitas nõunik.
Helistajaga jäi kokkulepe, et kui jalamehest kurg Pedeli äärde patrullima tuleb ja silmnähtavalt abi vajab, annab ta sellest Valgamaalasele teada. Keskkonnainspektsiooni valvetelefonilt kinnitati, et kurejutt on tõepoolest läbi käinud ja õigupoolest päris ammune teema juba. Valvetöötaja sõnul on ka päästeamet kohapeal käinud, aga lind lendab ära.
Keskkonnaameti kodulehel on kirjas, et lindudel ja metsloomadel on kõige parem olla oma loomulikus keskkonnas ja ilma olulise põhjuseta ei tohi nende ellu sekkuda. Samas on rõhutatud, et abitu olukorrana ei saa enamasti käsitleda seda, kui loom või lind on üksi – seda ka siis, kui tegu pojaga.
Selle teooria järgi ei tohiks toonekurg ohus olla, ent on mõistetav ja liigutav, kui inimesed tunnevad muret paljudele tühisena näiva asja pärast. Oli ju linnu räämas olek ebatavaline, samuti tema kartmatus inimeste suhtes.
Kuhu märkaja saab pöörduda?
Eesti loomakaitse selts teavitab, et kui märgatakse hädas olevat või vigastada saanud metslooma või lindu, siis ise sekkumise asemel tuleks kõigepealt võtta ühendust spetsialistidega, näiteks keskkonnainspektsiooniga telefoninumbril 1313, Nigula metsloomade taastuskeskusega telefoninumbritel 445 1764 või 504 5891 või Eesti loomakaitse seltsiga tööpäeviti infotelefonil 526 7117.
Kui on selgelt näha, et loom on vigastatud ja kannatab, soovitatakse minna temaga võimalusel loomakliinikusse. Küll aga tuleb enne veenduda, et loom ei ole abistajale kuidagi ohtlik ning tema kliinikusse viimine aitab päästa tema elu.
Metslooma ja -lindu endale koju viia ei tohiks, sest tema loodusesse tagasi viimine on hiljem raskendatud. Lisaks sellele on tõenäoline, et see loom või lind sureb kodustes tingimustes asjatundmatu hoolitsuse tõttu nälja või stressi tagajärjel.