Häkkerid tegutsevad taas

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaaperdatud meilikontodelt levib petukirjade laine. Foto on illustreeriv
Kaaperdatud meilikontodelt levib petukirjade laine. Foto on illustreeriv Foto: Rein Säinas / Valgamaalane

Viimastel päevadel on politsei andmetel taas sagenenud teated kelmuste kohta, kus võõrriigist pärit petis häkib sisse kellegi meilikontole ning saadab sellelt kirju meiliaadressi omaniku sõpradele. Kirjas väidab ta, et on langenud kuriteoohvriks ning palub saata koju naasmiseks raha.

E-kirjad on saadetud reeglina Nigeeria IP-aadressilt ja e-postkast muudetud araabiakeelseks. Kindlasti soovitab politsei sellistele kirjadele mitte vastata ega raha saata. Kahtluste korral tuleks võtta enda tuttavaga, kelle nimelt abipalve on saabunud, ühendust pigem telefoni teel, et asjaolusid kontrollida. Kuna kiri on reeglina vigaselt kirjutatud, siis ka see peaks äratama kahtlust.

Õnneks ei ole neil päevadel ükski kirjasaanu raha üle kandnud ning seeläbi kahju kannatanud. Küll aga kaotas sarnase petuskeemi tõttu aasta alguses mitusada eurot vähemalt üks Eestis elav naine.

Kuidas ennetada petuskeemi ohvriks langemist?

- Kasuta erinevatel veebikontodel erinevaid ning keerulisemaid (rohkem kui kuue tähemärgiga) paroole.

- Vaheta paroole regulaarselt ning võimalusel eelista mitmeastmelisi autentimisviise.

- Võõrast/avalikku arvutit kasutades veendu, et seal ei salvestuks sinu paroolid.

- Tee oma veebikontodest (nt e-postkast) regulaarselt varukoopiaid, et võimaliku kuriteo ohvriks langemisel oleks kahju väiksem.

- Varukoopiaid ära hoia «pilves»!

- Ära kunagi jaga oma paroole teistega, ka parimate sõpradega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles