Nii mõnigi kauplus, mis varem seisma jäänud söögikraami prügikasti lennutas, annetab selle nüüd toidupangale, kust see abivajajateni jõuab. Samas ei luba seadus päris iga kaubaga nii toimida.
Kauplused annetavad aegunud toidukaupa
6. juuni 2015, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga toidupanga koordinaator Teresa Sale annab teada, et toidupanga esindajad, sealhulgas ka tema ise, kohtuvad tuleval teisipäeval Riigikogu liikmetega, kutsutud on ka veterinaar- ja toiduameti peadirektor.
«Läheme Riigikogusse muudatusettepanekutega, mis muu hulgas aitavad suurendada ka ettevõtja huvi toidu annetamise vastu. Paneme päris konkreetselt oma nägemuse ja kogemused lauda. Meile on see ka inimväärikuse küsimus. Praegu konkureerib toidupank loomade ja prügifirmadega tegelikult kõlbliku toidu pärast – kes enne jõuab. See on täiesti amoraalne,» on tegus naine nördinud.
«Loogiline oleks, et toit liiguks kauplusest heategevusorganisatsiooni ja siis vajadusel loomadeni, mitte et me konkureerime loomadega. Praegu on Valgamaal 960 last meie nimekirjas, kes vajaksid abi. Need on kurvad arvud, samal ajal kui korralik toit läheb prügimäele.»
Eesti on seadustega üle pingutanud
Sale selgitas, et takistuseks ei ole sugugi Euroopa direktiivid, nagu tahetakse näida lasta – need on Eesti oma direktiivid ja ülereguleerimine. «Mujal Euroopas – Hispaanias, Inglismaal, Hollandis – antakse ka sellist kaupa toidupankadele, millel möödas «kõlblik kuni» tähtaeg. Toidupangas ei tööta inimesed, kes on nii rumalad, et väljastavad roiskunud liha, kala või piima. Meil on ju ometi tunnustatud enesekontrolli plaanid ning toiduametil on õigus teha järelevalvet.»
Teresa Sale tunnetab selgelt eesoleva missiooni tähtsust. «Teisipäeval Riigikogus toidupanga murede arutamine istungi ühe päevakorrapunktina on esimene nii konkreetne samm, mida astume. Oleme väga tänulikud, sest praegune on esimene Riigikogu koosseis, kes on üldse valmis meid jutule võtma. Loodame sellest kohtumisest parimat.»
Tarvis rohkem talupojatarkust
Toidupangal on lepingud Rimi, Prisma ja ABC Supermarketiga. ETK ketiga ollakse veel läbirääkimiste staadiumis.
«Meil on kooskõlastus veterinaar- ja toiduametiga, et võime jagada «parim enne»-tüüpi toidukaupa ka pärast pakile märgitud kuupäeva möödumist, osa kaupade puhul isegi kuni aasta. Kauplustelt üritame selle kauba aga siiski kätte saada hiljemalt nädal pärast kuupäeva kukkumist, üldjuhul aga vahetult enne,» selgitas Eesti Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson.
«Värske kaubaga ehk «kõlblik kuni»-tüüpi kaubaga on keerulisem, kuna kaup peab jõudma lõpptarbijani samuti sama päeva jooksul. See teeb meie töö keerulisemaks, sest kui kauplus soostub kaupa ära andma alles õhtul suhteliselt hilja, ei jõua me seda peredele anda,» lisas Hendrikson.
«Toidupangana näeme siin kaht võimalikku lahendust: kauplus loobub kaubast veidi varem, näiteks viimase päeva hommikupoole. Sedasi käivad asjad näiteks Leedu Toidupangas ja kõik toimib suurepäraselt. Teise võimalusena näen, et amet teeks toidupankadele erandi, et võiksime võtta «kõlblik kuni»-tüüpi kauba poodidest pärast kuupäeva möödumist järgneval hommikul. Seda muidugi eeldusel, et see on hoitud vastavalt tingimustele või külmutatud eelmisel õhtul,» on Hendriksonil lahendus olemas.
«Meie lootus on, et saaksime siiski mingid head kokkulepped, mis võtavad arvesse nii vastutustundlikku toiduga ringi käimist kui ka kainet talupojamõistust.»
Köögivilju läheb annetuseks iga päev
Rimi Eesti Food ASi esindaja Katrin Bats kinnitas, et Valga Rimi annetab toidupangale iga päev puu- ja köögivilju, mida enam müüa ei saa. «Samuti anname neile kord nädalas üle kogunenud kauasäiliva toidukauba, mille tähtaeg möödas. Toidu äraviskamine ei ole meile kindlasti meeltmööda ning seepärast oleme väga tänulikud, kui saame suure osa ülejäävast toidust annetada toidupangale,» rääkis Bats.
Sarnaselt vastasid ka Selveri ja ETK esindajad. Eriarvamusel on aga Maxima juhtkond.
«Eestis kehtiva regulatsiooni kohaselt on aegumistähtaja ületanud toidu ärajagamine äärmiselt keeruline ja kiirestiriknevate ehk «kõlblik kuni» toiduainete puhul isegi võimatu,» selgitas Maxima Eesti kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe.
«Kauplusteketina peame loomulikult järgima kõiki toiduohutuse- ja hügieeninõudeid, mis praegu kehtestatud, ning kõik «kõlblik kuni» märgistusega tooted tähtaja möödumisel utiliseeritakse.»
Lehtmäe sõnul on neil kaupa, millel saabumas «parim enne» tähtaeg, minimaalses koguses. «Põhjus seisneb nii optimaalses planeerimises kui ka asjaolus, et meie kliendid jälgivad tähelepanelikult seda, kui kaup on alla hinnatud, ning ostavad seda sel ajal. Toidupangaga oleme koostööd teinud selliselt, et Maxima kauplustes üle Eesti on toimunud toidukogumiskampaaniaid.»
Seadused vajavad muutmist
Head eeskuju näitab Prantsusmaa, kes keelustas selle aasta alguses poekettidel toidu raiskamise ning nimetas selle ebaseaduslikuks ja karistatavaks – rahatrahvi või suisa vangistusega. Äraviskamise asemel nõutakse poodidelt toidu annetamist inimestele tarbimiseks või loomasöödaks. Juba järgmise aasta juuliks peavad kõik üle 400ruutmeetrise pindalaga kauplused sõlmima heategevusorganisatsioonidega vastava lepingu.
Ka Eestis on hakanud jää liikuma. Mai lõpus esitasid Eestimaa Rohelised Riigikogule petitsiooni, millega soovitakse toidu annetamist muuta kohustuslikuks. «Kutsume Riigikogu üles võtma vastu seadust, mis vähendab toidu raiskamist. Toidu raiskamine on Eestis alati taunitav olnud ning on ebaeetiline, et tegelikus toidu ülekülluse olukorras peab osa inimesi nälga tundma,» on osa nende üleskutsest.
Samas leiavad rohelised, et tuleb kaotada tarbijat eksitav «parim enne»-märgistus toiduainetelt, mis on tegelikult kasutuskõlblikud, kusjuures mitte raasugi halvemad, pikka aega – näiteks riis, kruubid, makaronitooted.