Maaeluminister Urmas Kruuse ütles kohtumisel seakasvatussektori esindajatega, et sigade Aafrika katkust vabanemine on pikaajaline protsess ning taud lähikümnenditel pidev oht.
Katkuoht ei pruugi niipea taanduda
24. juuli 2015, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti seakasvatussektori väljakutse lähikümnenditel on, kuidas oma majandustegevust kohandada pideva seakatku ohuga. Seakatk ei tunne riigipiire ja kui see on jõudnud riigi territooriumile, on sellest vabanemine väga pikaajaline ja vaevaline protsess, kus puuduvad lihtsad lahendused,» ütles Kruuse.
Ta märkis, et seetõttu peavad nii suured kui väikesed seakasvadeused rakendama karmi enesedistsipliini bioohutusmeetmete järgimisel ning otsima lahendusi ohutsooni jäävate seakatkuvabade kasvatuste probleemidele.
Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht ütles kohtumisel, et seakasvatajad ootavad kriisiperioodil suuremat tuge ja tähelepanu nii riigilt kui ka teistelt põllumajandusettevõtjatelt.
«Näiteks on peagi algamas viljakoristusperiood ja kui vili on nakatunud ning seda ei töödelda piisavalt, võib see kujutada söödaviljana sigadele ohtu. Samuti teeb muret võimalus, et suured seakasvatused satuvad kõige rangemate kitsendustega tsooni, kuigi bioohutusnõuded on täidetud ja isegi ületatud. See võib tuua kaasa väga olulise majandusliku kahju,» rääkis ta.
Viljandimaal Viljandi vallas Ridaküla külas asuvast seafarmist ning samas maakonnas Kolga-Jaani vallas Leie külas asuvast seafarmist on leitud sigade Aafrika katku, hävitati enam kui 500 siga; samuti diagnoositi seakatk ühes Valgamaa farmis.
Valgamaal diagnoositud sigade Aafrika katku tõttu kehtestatud tõkketsoonis on kaks väiketalu, Viljandimaa tsoonis on kuus farmi, millest ühes on 131 siga.