Mine metsa ning võta kaasa telefon ja vile

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsas tuleb Ants Kalami jutu järgi alati jälgida piire ja märke, isegi kui suunataju pole kõige parem. Kuskil on alati mõni mägi või kõrgem puutipp. Neist ei tasu uisapäisa mööda minna või üle ronida, sest mida rohkem eksinud inimene selliseid punkte selja taha jätab, seda suuremaks muutub otsimisala.
Metsas tuleb Ants Kalami jutu järgi alati jälgida piire ja märke, isegi kui suunataju pole kõige parem. Kuskil on alati mõni mägi või kõrgem puutipp. Neist ei tasu uisapäisa mööda minna või üle ronida, sest mida rohkem eksinud inimene selliseid punkte selja taha jätab, seda suuremaks muutub otsimisala. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vististi on lihtsaim lülitada laetud mobiiltelefonis sisse internet, avada GPS ning leida sealt auto asukohana märgitud kodupunkt. Igatahes ei aita metsa eksinut kunagine tarkusetera, et sammal kasvab puu põhjapoolsel küljel.

Sambla kasvamine sõltub suuresti niiskusest, nagu oli näha ka Karksi lähedal asuvas metsas: okaspuude tüved olid ringiratast ühtmoodi samblased.

Kui Kaitseliidu Karksi malevkonna teavituspealik Ants Kalam oli kompassi abiga põhjasuuna kindlaks määranud, võis lehtpuutüve sellelt küljelt küll rohkem sammalt leida, kuid selle järgi orienteerumine oleks ikkagi ehku peale väljaminekut tähendanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles