Töötervishoiuarstid saavad õiguse väljastada tervisetõendeid nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Muudatuse jõustumisel pole töötajal vajadust enam käia kahe erineva arsti vastuvõtul, kuna töötervishoiuarst saab väljastada kõik vajalikud tervisetõendid.
Seni pidid näiteks tervishoiutöötajad, õpetajad, toitlustusasutustes töötavad inimesed ja loomapidajad nakkushaiguste tervisetõendi saamiseks käima kindlasti perearsti juures.
Tervisekontroll viivad perearst ja töötervishoiuarst läbi sarnastel alustel ja tervisetõend väljastatakse e-tõendina. Nakkushaigusi puudutava tervisetõendi väljastamisega seotud muudatused jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuarist.
Valitsuse heaks kiidetud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, loomatauditõrje seaduse ning toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab neid, kes tegelevad nakkushaiguste diagnoosimise, ravi ja vaktsineerimisega.
Muudatuste kaudu on patsientidele tagatud vaktsineerimise parem kättesaadavus, lisaks arstile ja õele saavad vaktsineerimise õiguse ka ämmaemandad. Arvestades seda, et esmased kavakohased vaktsineerimised B-viirushepatiidi ja tuberkuloosi vastu tehakse vastsündinule tema esimestel elupäevadel, on praktikas ämmaemandad vaktsineerimistega paratamatult hõivatud.
Epideemia korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kehtestada asjakohased tegevusjuhised ja ette nähtud võimalus rahastada nakkushaiguste ennetamist, sealhulgas vaktsineerimist, Eesti Haigekassa eelarvest.
Eelnõu reguleerib ka tervishoiuteenuse osutaja ja politsei infovahetust sellise nakkushaigust põdeva isiku ravi korraldamisel, kes on kas teistele ohtlik, ravist keeldunud või selle pooleli jätnud ja kelle asukoht on teadmata. Politsei abil saab selgitada välja inimese asukoha, et rakendada tema suhtes sunniviisilist ravi.
Nakkusohtlik patsient, kes ei ole enda ravimisest huvitatud, ohustab teiste inimeste elu ja tervist. Aastatel 2004–2013 on tahtest olenemata ravi kohaldatud 144 tuberkuloosihaige suhtes ning see toimub SA Viljandi Haigla Jämejala kliinikus.