Lätis kohtuvad erakorraliselt Baltimaade ja Poola peaveterinaarid

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

26.–28. augustini toimub Lätis Daugavpilsis Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhtide erakorraline kohtumine. Osalejad vaatavad üle kokkulepitud seakatku tõrjemeetmed ning otsivad lahendusi ohtliku taudi leviku peatamiseks regioonis.

«Eelmisel aastal vastuvõetud ühine strateegia taudi tõrjumiseks tuleb täna uuesti üle vaadata ning ajakohastada, sest olukord on tänaseks oluliselt muutunud,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Eelkõige tuleb tema sõnul leppida kokku ühistes meetmetes metssigade populatsiooni otsustavaks vähendamiseks kogu regioonis, et seakatku looduslikku reservuaari metsas piirata. «Kuna seakatku levik on probleem kogu piirkonnas, saab tulemuslik olla vaid nelja riigi ja Euroopa Komisjoni ühine tegevus selle tõkestamiseks.»

Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhid annavad kohtumisel ülevaate sigade Aafrika katku leviku  hetkeseisust, analüüsivad seni rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmete tõhusust ning kogemusi seniste taudikollete likvideerimisel. Üheskoos vaadatakse veelkord üle Baltimaade ja Poola ühises tegevuskavas kinnitatud ennetus- ja tõrjemeetmed.

Nelja riigi ühine tõrjeprogramm sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks allkirjastati 2014. aasta 1. septembril Poolas Pulawys veterinaarametite juhtide kohtumisel. Dokumendi on kinnitanud Euroopa Komisjon ning see on alus rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmetega seotud kulutuste hüvitamiseks liikmesriikidele Euroopa Komisjoni poolt.

2014. aasta jaanuarist on Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis diagnoositud sigade Aafrika katku nii kodu- kui metssigadel. Eestis diagnoositi esimene seakatku juhtum metssigade hulgas 8. septembril 2014 ning esimesed taudipuhangud kodusigadel 21. juulil 2015.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab rakendama bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Võimalikku kompensatsiooni taudipuhangu korral farmis saavad taotleda vaid need seakasvatajad, kes on täitnud kõiki nõudeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles