Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Koolikott osutus liiga raskeks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Need asjad olid eile Toomas Starke 4. klassis õppiva lapse kotis. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Ühel hommikul tekkis Toomas Starkel kahtlus, et tema 4. klassis käiva lapse koolikott on lubatust oluliselt raskem: seda kinnitas kaalumine. Kooli ja terviseameti sõnul pole probleemile selget lahendust.

Raske koolikott tekitab probleeme lülisambale, mis saab suure raskuse all kannatada. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane
Hummuli põhikooli hoolekogu esimees Toomas Starke hinnangul on koolikottide liigne raskus suur probleem. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Starke kaalus Hummuli põhikoolis õppiva lapse koolikoti üle ning sai tulemuseks 5668 grammi; tegelikult võib see kaaluda kuni 3,5 kg.

«Käisin nii direktori kui klassijuhataja juures, kuid nemad ei saa midagi ette võtta. Probleemid tekivad aga lülisambaga, mis saab suure raskuse all kannatada. Kui täiskasvanul on probleemid rühiga, ei ole kaugelt põhjust vaja otsida,» sõnas Starke. «Pakkusin ühe lahendusena, et mingid õpikud oleksid koolis. Selleks koolil aga raha pole.»

Starke, kes on ka kooli hoolekogu esimees, saatis mure ka teistele hoolekogu liikmetele ning palus koolil sel teemal pikemalt rääkida lastevanemate koosolekul kõikides klassides. Ühe mure põhjusena nägi Starke seda, et õppevahendites on kasutatud liiga palju pilte ja kriitpaberit, mis muudab koti raskeks. «Neid tulesid ja vilesid ei pea raamatutel nii palju küljes olema.»

Piirnorm pole kiusuasi

«Koolikott peab olema toetav ja turvaline, kuid tühikaal võib ulatuda juba kiloni,» sõnas Starke. Reaalselt saab õpilane seega kaasas kanda 2–3 kilo õppevahendeid.

«Piirnorm ei ole välja mõeldud kiusu pärast. Laps liigub ühest klassist teise ja kott on ühe õla peal – see hakkab mõju avaldama eriti siis, kui lülisammas on painduv – nagu lapsel. Meie tervis on niigi generatsiooniti aasta-aastalt järjest halvem, aga kõik asjad algavad väikestest asjadest.»

Hummuli põhikooli direktori kohusetäitja Mare Uibopuu sõnul oli tõesti lapse kott tühjana päris kerge. «Rasked on aga raamatud, mille kaal on umbes 800 grammi ja neid võib koolipäeval vaja olla mitu. Tegelikkuses on see aga kirjastuste teha – ministeerium annab neile õiguse raamatuid trükkida. On küll tehtud nõue 3,5 kikogrammi koti kohta, kuid õpikud kaaluvad juba väga palju.

Õpetaja pakkus välja, et laps ei viiks matemaatikaõpikut koju, et ta võtaks kaasa ainult raudvara vihiku. «Lapsevanem sellega aga nõus ei olnud, sest kodus olles tahab laps midagi sealt vaadata. Üks võimalus on raamatute dubleerimine, kuid milline vald jõuab välja osta kaks komplekti raamatuid?» tõdes Uibopuu, kelle sõnul muudavad koti liiga raskeks ka suureformaadilised õpikud.

Kooli käed on lühikesed

«Samas on nõue, kui palju võib üks koolikott kaaluda. Kuid keegi ei aita kooli, et sellest probleemist lahti saada. Lapsel peavad ometi olema õpikud, et ta saaks koolitöid teha,» sõnas Uibopuu.

Uibopuu kinnitusel pole õpilased seni kurtnud, et kott oleks väga raske. Tema andmetel on probleeme pigem mõne lapsega, kes kannab kogu nädala jooksul vajaminevaid asju kaasas, et midagi maha ei ununeks.

Tõrva gümnaasiumi õppealajuhataja Irja Kääriku sõnul oli neil eelmise aasta novembris koolikottide kaalumise kampaania. «Me ei tea, kui edukas see oli, enne kui uuesti kotte kaaluma

asume,» kinnitas Käärik. Samas mõistis õppealajuhataja muret ja kinnitas, et õpikute dubleerimine oleks üks lahendus, kuid see jääb raha taha.

«Õpilaste koolikoti raskus on kinni kirjastuste taga. Miks peaks olema õpikute formaat suur A4, kui see võiks olla näiteks väikeste vihikute kaupa. Kuid see on haridusministeeriumi ja kirjastuste läbirääkimise küsimus,» sõnas Käärik.

Novembris toimunud koolikottide kampaania tulemusel selgus aga, et mõni kott kaalub juba tühjana liiga palju. «Mõnel koolikotil on sees toestus ja kott kaalus selle tõttu juba tühjana mitu kilo. Siin ei aita muu, kui kasutada lastevanemate kainet mõistust ja kui tõesti lapse koolikott on raske, kooli poole pöörduda. Seejärel vaatame koos edasi,» sõnas Käärik.

Kaalumine kotti kergemaks ei tee

Terviseameti sõnul pole neil aga võimalik olukorda leevendada. Avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul ei tee terviseamet kontrolle igal aastal.

«Inspektorid käivad mõnikord ringi ja muuhulgas kontrollivad siis ka koolikotte. Aga samas peaks lapsevanem vaatama, mis kotis on. Seega on see juba kooli ja kodu koostöö. Muidugi on hea, kui lapsevanem kaalus ja võttis kooliga ühendust, aga samas ei saa meie ka koolile ette kirjutada, et nad peavad leidma võimaluse asju dubleerida,» rääkis ta.

Saluri väitel peaks aga rohkem läbi mõtlema, milliseid õpikuid kool tellib ja seda, kas neid peaks igal päeval kaasa vedama.

«Koolil on võimalus valida, mida nad tellivad. Kas õpik peab olema läikpaberil või eelistada kergemat? Samas on näiteks ka küsitav, kas peab töövihikutele pabereid ja kilesid ümber panema, kui mõne aja pärast see vihik minema visatakse. Lihtsam on aga tõesti öelda, et võtke kaasa ja vaatame, kas seda on tunnis vaja. Võime kaaluda, kuid see kotti kergemaks ei tee.»

Ministeeriumil plaanis muudatused

«Koolid valivad ja tellivad õpikuid kirjastustelt otse ehk nemad oma valikutega kujundavad tegelikult seda, milliseid õpikuid kirjastused pakuvad ja ministeerium selles osas kirjastustega läbirääkimisi ei pea,» sõnas haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka.

«Riik on õppekirjanduse minimaalse kvaliteedi tagamiseks kehtestanud määrusega õppekirjandusele esitatavad nõuded. See määrus on praegu muutmisel ja üks muudatustest puudutab ka õppekirjanduse kaalu – enam ei vaadata õpiku ja töövihiku kaalu eraldi, vaid oluline on kogu õppekomplekti kaal,» kinnitas Rikka.

Määruse muudatusega plaanitakse tema sõnul muuta ka õppekirjanduse retsenseerimise ja ülevaatamise nõudeid ja protseduuri, et paremini tagada õppekirjanduse kvaliteet õpikute kaalu ja hinda tõstva tarbetu värvi ja formaadi kasutuse mõttes. Iga õppekirjanduse väljaandja on kohustatud määruse nõudeid järgima

«Kindlasti on oluline, et ka koolid ise jälgiksid õpikute tellimisel ja õppekirjanduse kasutamise korraldamisel, et laste koolikott ei oleks lubatust raskem. See, kuidas õpikute kasutamist korraldada, näiteks kas õpilasel on vaja kõiki õpikuid iga päev kodu ja kooli vahet kanda, on koolide endi otsustada,» sõnas Rikka.

Tagasi üles