/nginx/o/2014/09/10/3337467t1h1cb6.jpg)
Keskkonnaamet kinnitab seakatku tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri Harju, Järva, Rapla, Põlva, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga ja Võru maakondade jahipiirkondades.
Valgamaa jahimehed küttimismahu suhtes kokkuleppele ei jõudnud
2. oktoober 2015, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti peadirektor kinnitas 18. augusti 2015 käskkirjaga algavaks jahihooajaks metssigade küttimislimiidi, millega kohustas jahindusnõukogusid kokku leppima vastavalt käskkirja lisale metssigade küttimismahu ja -struktuuri jagunemise maakonna jahipiirkondade vahel.
Kuna Harju, Järva, Rapla, Põlva, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga ja Võru maakondade jahindusnõukogud ei jõudnud jahipiirkondade kasutajate vahelise metssigade küttimismahu jagunemise osas kokkuleppele, kinnitab vastava mahu jahipiirkondade kaupa keskkonnaamet.
Jaotuse aluseks võetakse suvel toimunud jahindusnõukogudes kokkulepitud jahipiirkondade vaheline jaotus, mida proportsionaalselt suurendatakse, et tagada käskkirjaga nõutud miinimummahu saavutamine. Valga maakonnas, kus jahipiirkondade vahelist küttimise jaotust suvel ei otsustatud, võeti aluseks jahipiirkondade küttimissoov, mida tõstetakse proportsionaalselt käskkirjas määratud tasemeni.
Küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. 2015. aastal kinnitatud küttimislimiit on 29 600 isendit, mis on 4691 isendi ehk 19% võrra suurem kui möödunud jahiaastal kütitud loomade arv.
Küttimismahtude realiseerimise tulemusena oodatakse, et kevadel oleks sigade asustustihedus 3 isendit/1000 ha kohta. Keskkonnaamet tunnustab neid jahipiirkondade kasutajaid, kes juba eelmisel jahiaastal katku Eestisse jõudmisel pidasid intensiivsemat seajahti, kuid katku laialdase leviku ja selle olulise mõju tõttu põllumajandusele on vajalik intensiivse jahi jätkamine.
Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Kontrolli küttimismahtude täitmise ja ajakohastamise üle teostab keskkonnaamet.
«Lõplikud otsused, kas sigade vähendamise arvukuse eesmärgist on kinni peetud, tehakse pärast jahihooaja lõppu ning sellele eelneb jahindusnõukogu hinnang. Nendele jahipiirkondade kasutajatele, kes põllumeeste raskest olukorrast aru saavad ja käskkirja täitmist tõsiselt võtavad, ohtu jahipiirkonna kasutusõigusest ilmajäämiseks ei ole,» lausus keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.