Eesti konkurentsivõimet ohustab lisaks salakaubandusele ka piirikaubandus
8. oktoober 2015, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval Valgas korraldatud aktsiisikaupade salaturu ümarlaual arutlesid Eesti Maksumaksjate Liidu, maksu- ja tolliameti, Ppolitsei- ja piirivalveameti, Läti kriminaalpolitsei, Valga linna ja kaupmeeste esindajad salaturu arengute ja välistegurite üle. Viimased aktsiisitõusud vähendasid tubaka- ja alkoholi müüki Valgamaal ning suunasid tarbijaid Lätti.
«Riigil jäi 2014. aastal alkoholi ja tubaka salakaubanduse tõttu saamata umbes 70 miljonit eurot, ettevõtetele põhjustatud kahju ei ole keegi kokku arvutanud. Salakauba tarbimine Eestis on kerges langustrendis, ent järsult tõusvad aktsiisid loovad soodsa keskkonna salaturu elavnemiseks,» ütles maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.
Lehise sõnul on tubakatooted kõige ahvatlevam salakaup, sest viis kuuendikku sigaretipaki hinnast moodustavad riigimaksud. Valgevene salasigaretipaki saab salakaupmees kätte paarikümne eurosendiga, müüb aga vähemalt hinnaga 1.60. Seetõttu põhjustab just salatubakas riigieelarves märkimisväärse maksuaugu.
Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul on sigaretid salakaupmeeste jaoks ka väike ja kerge kaup, mida transportida. Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm tõi näiteks juhtumeid, kus ka riiki sisenevatele illegaalidele on salasigaretikast selga pandud.
Urmas Koidu tõi välja, et lisaks salakaupmeeste trahvimisele nõuab maksu- ja tolliamet sisse aktsiisimaksu konfiskeeritud kaubalt. Samuti on amet teavitanud tööandjaid, kelle töötajale on jõustunud trahviotsus salakauba smugeldamise eest.
Valga linnapea Kalev Härk tõdes ümarlaual, et inimesed on Homo economicus`ed. «Kui aktsiis muutub, hakkab turg kohe tööle ja inimesed teavad väga hästi, kus on odavam hind. Ka edukas ettevõtja võib oma sünnipäevalauaks ettevalmistusi tehes sõita Valkasse sisseoste tegema. Hinnaerinevustega tuleb Valgas kogu aeg arvestada ja siin on alati nii võitjaid kui kaotajaid,» lisas Kalev Härk.
Tõrva Tarbijate Ühistu juhataja Ilona Leetma tõi oma ettekandes välja, et Valgamaal Tarbijate Ühistu kauplustes on näiteks alkoholi müügimaht vähenenud sel aastal 10–25 protsenti. Tühja paki uuringu järgi on kolmandik Valgas tarbitavatest sigarettidest salasuitsud.
«Valkas asub alkoholipood, kus müügihinnad on kohati madalamad kui Eesti kaupmeestele kehtivad sisseostuhinnad – aktsiisierinevus Eestis ja Lätis on nii suur. Ei kujuta ette, mis siis saab, kui uuest aastast aktsiis veelgi tõuseb,» ütles Ilona Leetma.
Lasse Lehis osundas kiirele aktsiisitõusu tempole, mis vahemikus 2010–2020 kergitab tubakaaktsiisi kaks korda ja mis kindlasti ei jäta salaturu elavnemisele mõju avaldamata. Lasse Lehis tõdes, et seadusandja peaks aktsiisitõuse plaanides analüüsima aktsiisitõusude majanduslikku mõju, arvestama naaberriikide aktsiisipoliitikaga ning kaasama ettevõtjaid.
Ümarlaual tõdeti, et salaturu kontrolli alla saamiseks on oluline koostöö ametkondade, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vahel, kuid lisaks on vajalik piiriülene koostöö ja sekkumine Euroopa Liidu tasandil.
Ümarlaua lõpetuseks viis linnapea Kalev Härk piirikaubanduse illustreerimiseks huvilised huviretkele Valka alkoholipoodi.