Valgas on tulemas suurejooneline Eesti ja Läti ajalugu käsitlev konverents, kus ettekannetega esinevad asjatundjad nii siit- kui sealtpoolt piiri. Ettekannete teemad ulatuvad meie ühise ajaloo algusesse 800 aastat tagasi.
Konverents toob piirilinna kahe riigi ajaloolased
20. oktoober 2015, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvest saadik on Valga muuseum Läti-Eesti instituudiga teinud koostööd, et korraldada 29. oktoobril Valgamaa kutseõppekeskuses rahvusvaheline ajalookonverents. «Idee tuli kunagistest Eesti-Läti konverentsidest, kuid need olid väiksemad. Nüüd on plaanis teema ette võtta suuremalt,» sõnas Valga muuseumi teadur Priit Riemann.
Konverents kannab pealkirja «800 aastat ühist ja erinevat ajalugu Eesti- ja Lätimaal pühendatuna Maarjamaa aastale. Liitumine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga.» Riemanni sõnul on äärmiselt oluline ära kasutada Valga linna unikaalset asukohta ja iseloomu piirilinnana. «Elame kaksiklinnas, mille moto on: »Üks linn, kaks riiki«. Seetõttu on oluline koostöös lätlastega natukene rohkem uurida meie ühist ajalugu.»
Teemavaliku põhjus on ühise ajaloo algus sel perioodil. «See on hetk, mil Eesti ja Läti ajalugu hakkas ühist joont mööda käima. Oleme näiteks sattunud ühel ja samal ajal ühe riigi mõju alla ning sealt vabanenud.»
Piirialale omaselt on töökeeli kaks: eesti ja läti. «Abiks on sünkroontõlge ja seetõttu sai valitud kohaks ka Valgamaa kutseõppekeskus, kus vastav tehnika olemas,» lisas Riemann.
Ettekanded täiendavad üksteist
Kava on pandud kokku nii, et ettekandja Eestist ja Lätist täiendaksid teineteist.
«Esimesed kaks on arheoloogid Heiki Valk ja Antonija Vilcāne. Valk räägib etnilistest oludest siinses piirkonnas ja piirialadel. Segaasustuse tõttu kommetes tol kaugel ajal väga palju erinevusi ei olnud, kuigi palju oli Läti poolelt tulnud mõjusid, kuid kindlasti ei saa tol ajal rääkida rahvustest. Samuti pole täpselt teada, kaua läänemeresoomlaste asustus Põhja-Läti aladel kestis, rohkem on seega küsimusi kui vastuseid,» sõnas Riemann.
Antonija Vilcāneja räägib tema sõnul aga matmistraditsioonidest. «Kolmas ettekanne tuleb ristiusu levikust, sellest räägib Andris Šnē. Märt Uustalu Tartu Ülikoolist kõneleb baltisaksa aadlike suguvõsade pärinemisest. Konverentsi lõpetab ajalooprofessor Tiit Rosenberg, tema ettekanne on Valga kreisi silmapaistvamatest mõisnikest.»
Riemann lisas, et viimasel ajal on aadlisuguvõsad ja mõisnikud muutunud uurijatele üha sümpaatsemaks. «Varem oli paljudel peas mõte, et mõisnikud on midagi paha, peegeldades 700aastast orjapõlve, kuid see aeg polnud üdini halb, sest nemad tõid meile kultuuri.»
Kuna keelelist barjääri konverentsil ei ole, ootavad korraldajad tema sõnul inimesi ka Lätist. «Eriti loodan, et teema võiks huvitada koolinoori, üliõpilasi ja kodu-uurijaid – kõiki, kellele Eesti ja Läti ühine ajalugu huvi pakub.»
Valgeid laike jagub
«Meie soov on ärgitada õpilasi, üliõpilasi ja koduloouurijaid nende teemadega tegelema ja uurimistöid tegema. Piirialal on väga palju veel avastamata. Tudengid, kes selle piirkonnaga seotud linna ja maakonnatasandil, võiksid neil teemadel kirjutada oma bakalaureuse- ja miks mitte ka magistritöid. Loomulikult pole välistatud ka doktoritööd, sest valgeid laike jagub,» tõdes Riemann.
«Tulevikus võiks see muutuda isegi konverentside sarjaks. Iseasi, kas just igal aastal, aga näiteks üle aasta sellist ajalookonverentsi korraldada tundub üsna reaalne. Kutsuks siia nii Eesti kui ka Läti ülikoolidest õppejõude, kes oma ala spetsialistid ja tutvustaksid uusimaid seisukohti ajaloo uurimises,» leidis Riemann.
«Väga palju me ette pole mõelnud, seega ei oska praegu pakkuda, mis võiksid olla järgmised teemad, kuid üks neist võiks olla näiteks rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskel – kuidas see protsess toimus Lätis ja kuidas Eestis,» arvas teadur.
Kolmanda võimaliku konverentsi teema võiks olla piiriküsimus ja Vabadussõda – kuidas omavahelised suhted päris teravaks läksid,« pakkus teadur välja huvitavaid teemasid ja rõhutas, et kindlasti vajaks Eesti ja Läti ajaloohuviliste koostöö tihendamist. »Sellist tüüpi konverentsid on üks viis, kuidas koostööd parandada ning uusi sidemed luua."
Konverentsi toetab Valga linnavalitsus ja hasartmängumaksu nõukogu toetusel. Huvilistel palutakse end registreerida hiljemalt 23. oktoobriks Valga muuseumi kodulehel.