Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Värsked aerofotod Lõuna-Eestist pakuvad ootamatuid avastusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Maa-ameti kaarte uudistades võib leida mõndagi põnevat. | FOTO: Maa-amet

Paar nädalat tagasi said kättesaadavaks maa-ameti kõik käesoleval aastal pildistatud ortofotod Lõuna-Eestist. Lennukilt jäädvustatud kevadisi aerofotosid oma majast, põllust, metsast või kodulinnast võivad uurida kõik, kellel piisavalt huvi ja aega.

Kümmekonna aasta eest lõi maa-amet Eestile terve maailma mõistes küllaltki haruldase internetiportaali. Tegu on geoportaaliga, mille kaudu kõigile tasuta ligipääsetavad Eesti kaardid, ortofotod, kõrgusandmed, aadressid, kohanimed ja palju muud. Nüüdseks on portaal saanud paljude ministeeriumide, omavalitsuste ja ametite igapäevaseks töökeskkonnaks.

Kuna maa-ameti üks põhiülesanne on kõikmõeldavate kaartide ja maaplaanide koostamise korraldamine, on nad võtnud endale eesmärgiks igal aastal üle pildistada vähemalt neljandiku Eesti territooriumist. See tähendab, et nüüdsest võib aerofotodelt nii mõnegi lageda maalapi asemel eest leida sinna värskelt kerkinud maja või vundamendi.

Varasemast teravamad pildid

Aerofotode tegemine käib, nagu arvata võib, lennukiga. «Kui lumi on sulanud, kuid puud pole veel lehes, alustab meie aeropildistamise ja laserskanneerimise seadmetega väikelennuk Cessna ettenähtud piirkondades lende,» rääkis maa-ameti avalike suhete juht Agnes Jürgens, kelle sõnul annavad nad igal kevadel ka avalikkusele teada, millistes piirkondades lennud toimuma hakkavad.

Samas mängib aeropildistamisel suurt rolli ka ilmastik ja aeg. Näiteks lendude kellaaja paneb Jürgensi sõnul paika päikese nurk, mis ei tohi olla liiga väike, kuna lisaks sellele, et valgusest jääks vajaka, veniksid ka puude ja hoonete varjud fotodel liialt pikaks.

Samuti lennatakse ainult pilvevaba ilmaga, kuna piltidele ei tohi jääda ei pilvi ega nende varje. «Olenevalt projektist lennatakse 1,2–4 kilomeeri kõrgusel ning vastavalt kõrgusele on ühe lennuga võimalik katta 300- kuni 3000ruutkilomeetrine ala korraga,» selgitas Jürgens.

Kuna tehnika muutub ajaga üha paremaks, on selle aasta aprillist juunini kestnud ülelendude käigus kogutud fotomaterjal võrreldes varasema 40 asemel kuni 25sentimeetrise eraldusvõimega. See tähendab, et selgemalt nähtavaks on muutunud nii linnapildis ringi sõitvad autod kui näiteks inimeste heidetud varjud linnatänavate kõnniteedel.

300meetrise läbimõõduga heksagramm Valgamaal Rulli küla lähedal metsas. Allikas: Maa-amet

Ei midagi salajast

Vaatamata sellele, et kaameraga lennatakse üle sõna otseses mõttes kõigest siin päikese all, pole Jürgensi sõnul neil veel probleeme privaatsuse või näiteks militaarse salastusega olnud. Ainukese erandina tõi ta Põlva maakonnas Eesti-Vene piiril asuva Saatse saapaks kutsutava piirisopistuse, kuhu lennuk piiri ületamata füüsiliselt pildistama ei mahuks.

Samuti ei teadnud Jürgens, et keegi oleks maa-ameti poole pöördunud palvega aerofoto oma majast või krundist eemaldada. «Samas pole pildid ka sedavõrd hea eraldusvõimega, et võiksid kellegi privaatsust rikkuda, seda võrreldes näiteks Google street viewga, kus on märksa detailsem info,» arvas Jürgens

Uute ja varasemast detailsemate fotode ja kümnete muude kaardiandmetega saab tutvuda maa-ameti geoportaalis aadressil http://geoportaal.maaamet.ee/

Tagasi üles