Maxima mehed: meile meeldib see, mida teeme

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terve elu teenindaja rollis olnud Anatoli Aade on oma praeguse kassapidaja töökohaga igati rahul ning arvab, et amet talle sobib. Alati naeratav, lahke ja kiire teenindaja on pälvinud ka kauplusekülastajatelt kiidusõnu.
Terve elu teenindaja rollis olnud Anatoli Aade on oma praeguse kassapidaja töökohaga igati rahul ning arvab, et amet talle sobib. Alati naeratav, lahke ja kiire teenindaja on pälvinud ka kauplusekülastajatelt kiidusõnu. Foto: Rein Säinas

Üha enam on kadumas piir nii-öelda naiste ja meeste ametite vahel. Samas on esimesel pilgul ikkagi veidi üllatav näha toidukaupluses meesterahvast kassas või leti taga. Valga Maximas on see aga igapäevane vaatepilt, nimelt askeldab kassas alati naerunäoline ja viisakas Anatoli Aade ning salatiletis näeb teenindamas sõbralikku ja toimekat Taivo Kuldret.

45aastane Anatoli Aade on Valga Maximas töötanud kaheksa kuud. Tema enda sõnul meeldib see töö talle väga  ning ta on oma valikuga igati rahul. Venemaal sündinud mees kolis vanematega Tartusse 14aastaselt. Peale Tartu 4. keskkooli lõpetamist õppis ta kaubatundjaks ja sai kutse Rjazani kaubandustehnikumis. Esimene töökoht oli väike pood Tartus, kus ta töötas alguses müüjana, hiljem juhatajana.

Peale abiellumist kolis noor pere Valka ning mõlemad pojad on sündinud juba siin. «Valgas elan juba 18 aastat. Kõigepealt sain siin töö Edelaraudteel klienditeenindajana. Nüüd olen kaupluses sama töö peal. Tuleb välja, et olengi kogu senise elu olnud teenindaja rollis ja see sobib mulle,» arvas Aade.

Valga Maximasse tuli ta tööle, kuna kauplus jättis talle külastajana hea mulje. «Tavatarbijana käisin selles poes kõige enam. Mulle meeldisid selle kaubavalik, allahindluse süsteem ja teenindajad. Kuna palju tuttavaid töötas Maximas, pakkusin ka ennast peale töökaotust raudteel siia tööle. Ei ole otsust kahetsenud.»

Suur privileeg: öö oma voodis

Aade sõnul meeldib talle ka töögraafik: kolm päeva tööl, kolm vaba. «Suur privileeg on seegi, et saan igal ööl kodus oma voodis magada – raudteel töötades see nii ei olnud. Kolleegidki on väga sõbralikud ja abivalmid. Ka kaupluse kliendid on olnud toredad ning negatiivseid vahejuhtumeid ei ole mul olnud.»

Mees peab ennast heaks suhtlejaks, rahulikuks ja rõõmsameelseks inimeseks. «Kui märkan, et hakkab konflikt tekkima, püüan selle juba eos lõpetada. Eks meid on niisugusteks olukordadeks ka koolitatud,» nentis ta. Veel olevat ta tähele pannud, et maainimesed, kellega ta raudteel töötades tutvus, tulevad Maximat külastades just tema kassasse.

Aade on veendunud, et tänapäeval pole naiste ega meeste ameteid – oluline, et töö meeldib ja teed seda hästi ning pühendunult. Tema arvates ei ole tänapäeval enam mingi ime, et kaupluseletis või kassas meesterahvas istub. Kui ajas tagasi minna, siis vanasti olid kaupmehed põhiliselt just mehed.

Ta ei ole ka klientide suhtumisest tajunud, et mees kassas kedagi häiriks. Pigem on vastupidi: tihtipeale on tema kassas kõige pikem ootajate järjekord, mis ühest küljest on meeldiv, kuid teisalt paneb peale ka vastutusekoorma, et õigustada klientide ootusi.

Küsimusele, kui keeruline oli eesti keel selgeks õppida, vastas mees, et sugugi mitte: kõik oleneb tahtmisest. Kuna tema kasuisa on eestlane, sai ta koduski keelt praktiseerida.

Valga linna peab Aade elamiskohana väga meeldivaks. «Siin on palju kauplusi, kõik käe-jala juures, inimesed on tuttavad, linngi kenasti korda tehtud.»

Kassapidajana töötav mees teab, et tal on võimalus kaubandusketi siseselt karjääriredelil tõusta, kui endal hakkamist ja tahtmist jagub. «Olen juba proovinud ka infoletis töötada, võimalik on pürgida ostujuhiks ja nii edasi ... Hästi palju korraldatakse koolitusi. Eneseteostuse võimalused on suured,» sõnas ta.

Veidi mõtlikuks tegi teda aga üldine suhtumine teenindaja töösse. «Seda ei peeta prestiižseks ametiks, teenindaja tööd alahinnatakse.»

Tööst vaba aja pühendab Aade peamiselt oma poegadele, kes on 12- ja 7aastased. «Mul on väike taksikoer, keda me koos lastega Pedeli ääres jalutame; suvila, kus on pidevalt tegemist. Igal võimalusel meeldib mulle lugeda.»

Vaadati suuril silmil

Alles mõni kuu tagasi uudistas mõnigi kauplusekülastaja suuril silmil salatiletis askeldavat pikakasvulist noormeest, kel nimeks Taivo Kuldre. Nüüdseks on 23aastane noormees Maximas töötanud kuus kuud.

Noormees on elupõline valgalane, kes peale 9. klassi lõpetamist asus õppima Valgamaa kutseõppekeskusesse autotehniku erialale.

«Amet ikka ei meeldinud, natuke õppisin ka ITd, kuid siis jätsin õpingud pooleli ja võtsin ennast arvele töötukassas, kust pakuti võimalust asuda letitöötajana tööpraktikale Maximasse. Hakkas meeldima ja jäingi,» kinnitas Kuldre. Lühiajaline varasem töökogemus on noormehel Selverist, kus ta oli ametis transporditöölisena.

Tema sõnul heitsid kauplusekülastajad esimestel päevadel leti taga tema suunas veidi uudistavaid ja üllatunud pilke. «Nüüd on inimesed juba harjunud, et teenindab mees. Arvan, et tegelikult pole vahet, kas seal seisab mees või naine: peaasi, et on viisakas ja kiire teenindaja, et kliendid rahule jääksid,» rõhutas ta. Ka Kuldre kinnitas, et pole töötamise aja jooksul kogenud midagi negatiivset, pigem ikka positiivset.

«Teenindaja peab olema rahulik ja sõbralik. Ei tohi minna paanikasse, kui leti taga pikk järjekord või mõni inimene torisema kipub. Just meeldiv, viisakas ja naeratav teenindaja tekitab kauplusekülastajates usaldus- ja turvatunde,» arvas Kuldre.

Nagu kolleeg Anatoli, ei plaani ka Taivo töökohta vahetada. «Paljudel on eelarvamus, et meestele kaubandus ei sobi ja see on viimane koht, kuhu tööle tulla. Mina nii ei arva. Tegelikult on töö huvitav ja vaheldusrikas, ei ole füüsiliselt raske ning olen ka tasuga rahul. Mulle meeldib see, mida teen,» sõnas noormees.

Ka tema ei suhtu ühessegi ametisse eelarvamusega, vaid on arvamusel, et peamine on huvi ja sobivus. «Kui endale ikka töö meeldib ja sellega kenasti hakkama saad, pole vahet, kas seda peetakse naiste või meeste ametiks.»

Vaikse, rahuliku ja tagasihoidliku inimesena olevat ta väga kodune ning suurlinna elu teda ei tõmba. «Valga on just paras koht töötamiseks ning elamiseks ja linn mulle meeldib. Olen täitsa kindel, et elan ja töötan siin ka  tulevikus,» kinnitas ta.

Kuldre vaba aeg kulub lugemisele ja arvutile. «Abistan autoasjanduses isa ja venda, kes sellega iga päev tegelevad. Väike huvi autode vastu on, kuid mitte nii suur, et oleksin tahtnud sellega eluaeg tegelda.»

Kommentaar

Riina Petrova, Valga Maxima ostujuht:

«Need mehed on lausa loodud teenindajaks. Neil on alati töökoht korras, nad on korrektsed, sõbralikud, rõõmsameelsed ja viisakad teenindajad, keda kõik kolleegid kiidavad. Ka juhtkond on mõlema tööga rahul.

Heameelt teeb, et meie kauplusesse tuleb tööle järjest enam meesterahvaid – 60 töötajast on meessoost üle kümne, nende hulgas seitse teenindajat. Paar aastat tagasi oli kaupluses ainult üks mees tööl. Kõik sõltub ikka inimesest ja tema töötegemise tahtest. Tänapäeval ei ole enam meeste ja naiste ameteid. Klientideltki ei ole nende kahe mehe suhtes tulnud ühtegi nurinat, pigem kuuleme kiidusõnu nende teeninduskultuuri kohta.»

Maxima Eesti:

töötajaid kokku umbes 3800, neist mehi 20%,
töötajaid Valgamaal umbes 130, neist mehi 14%.

Allikas: Maxima

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles