Oktoobriks oli nelja Valga lasteaia – Buratino, Pääsuke, Kaseke ja Walko – peale kogunenud ligi 10 000 euro suurune võlg, mis koosnes peamiselt tasumata jäetud toidu- ja kohamaksudest. Kuna osa võlgu ulatus aastasse 2011 ning paljud vanemad olid oma lastega juba Valgast lahkunud, otsustas linn sõlmida võlgade sissenõudmiseks lepingu inkassofirmaga Lindorff Eesti AS.

«Linnavalitsuse eesmärk ei ole kedagi kiusata, kuid 10 000 eurot on sedavõrd suur summa, mida meil ei ole võimalik kellelegi kinkida,» põhjendas linnasekretär Ragne Tsäkko toona linna meeleheitlikku sammu. «Oleme võlglastega suhelnud, saatnud neile meeldetuletuskirju, võimaldanud maksepikendust, koostanud täiendavaid maksegraafikud, kuid kahjuks pole see tulemust andnud.»

Volikogu detsembriistungil pidi linn tunnistama, et soovitud tulemust ei ole andnud ka inkasso ning võlad summas 4560 eurot ja 60 senti kanti linna eelarve bilansist välja. Samas rõhutas Valga linnavalitsuse rahandusameti juhataja Imbi Rõivassepp, et arusaam, nagu need võlad oleks nii-öelda korstnasse kirjutatud, on väär.

«Need viiakse raamatupidamislikult bilansist kontole «ebatõenäoliselt laekuvad võlad» ja nendega tegeletakse edasi sarnaselt nagu kõik asutused tegelevad oma võlglastega,» selgitas Rõivassepp, kelle kinnitusel on suuremad summad endiselt inkassofirma menetluses. «Kui võlad laekuvad, võetakse need tuludesse – mingi kogus on igal aastal selliseid võlgasid õnnestunud ka kätte saada.»

Rõivassepa sõnul saab rääkida kahte tüüpi võlgadest: ebatõenäoliselt laekuvatest ammustest võlgadest, mille omanikud Valgast vahepeal lahkunud, ja praegustest, mis aja jooksul pidevalt juurde tekivad. «Linnavalitsuse korraldusega kanti bilansist välja just ebatõenäoliselt laekuvad võlad. Mõlemat liiki võlgadega oleme asunud aktiivselt tegelema.»

Lindorffi inkassofirma esindaja Inga Piiroja sõnul olid nende ootused võlgade sissenõudmise osas veidi kõrgemad. «Samas olime sunnitud arvestama asjaoluga, et lasteaiatasud olid vanematel jäänud maksmata juba kuid, mis viitab makseraskustele,» ütles Piiroja. Ta lisas, et 90 protsenti võlgnikest olid Lindorffi andmebaasis juba varem arvel.

Peamiste vahenditena võlgade sissenõudmisel nimetas Piiroja järjepidevat meeldetuletamist suhtluskanalites ja läbirääkimisi võlglastega. Kusjuures nii Rõivassepp kui Piiroja kinnitasid, et kehtiva korra järgi mudilast lasteaia nimekirjast võlgade pärast välja arvata ei saa. «Seega vanemate kohusetundetus lapselt lasteaias käimise võimalust ära ei võta,» ütles Piiroja.

Samas mõjutab saamata raha lasteaedade igapäevaelu ja õppevõimalusi. «Selge see, et raha jääb vähemaks,» tõdes Rõivassepp, kelle sõnul tekib suurim puudujääk õppetasude võlgadest, mis peaksid laekuma otse rühmadesse. «Selle võrra saavad rühmad vähem mänguasju ja muud õppetööks vajalikku.»

Et laekumata lasteaiatasud vaid Valga probleem pole, kinnitas ka Tõrva aselinnapea Piret Karu. «Võlgnikke leidub ka meil, peamiselt lasteaias Mõmmik, mis laste arvult suurem kui Tõrvalille lasteaed.»

Tema sõnul tegelevad võlgadega vajadusel lasteaia juhatajad, kes edastavad meeldetuletusi ning suhtlevad lastevanematega mõnel muul viisil. «On ka olnud juhtumeid, kus võlad jäävadki nii-öelda linna kanda, aga neid on olnud vähe,» tõdes Karu.

Puka valla lastekaitse vanemspetsialisti Marika Uibo sõnul esinevad ka nende lasteaias sarnased probleemid ning ühe pikaajalise võlgniku olid nad sunnitud inkassosse esitama. Kuna aga soovitud tulemust see ei andnud ning lepingutasu suurendas summat veelgi, nad Uibo kinnitusel enam seda teenust ei kasuta.

Seevastu usub Uibo, et neil on õnnestunud välja töötada edukas strateegia võlgnikega tegelemiseks. Nimelt võetakse lapsevanemaga ühendust kohe, kui juba üks kuu tasusid võlgu on jäädud. «Selgitan välja, miks võlgnevus on tekkinud ning kuidas seda lahendada või peret aidata,» rääkis Uibo. Tema sõnul pakuvad nad näiteks peredele võimalust tasusid maksta vastavalt võimalusele.

Kui kõik võimalused ammendunud, kaalutakse lapse väljaarvamist lasteaiast – kuni võlg osaliselt tasutud. Uibo rõhutas, et tegemist on tõepoolest viimase variandiga. «Me ei taha kellelegi hingelisi lisaprobleeme tekitada, kuna kannataksid sel juhul ju ikkagi väiksed lapsed,» ütles Uibo. Tema ise näeb peamise lahendusena suhtlemist, järjekindlust ja maksegraafikute võimalust.