Keskkonnaamet kinnitas jahiseadusest tuleneva võimaluse küttida metssigu seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil 6. jaanuarist 2016 kuni 28. veebruarini 2017.
Iga kütitud metssea liha Eestist välja viia ei tohi
7. jaanuar 2016, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadusest tulenevate leevenduste eesmärk on anda võimalus sigade arvukust kiirendatud tempos vähendada. «Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, kuna kütt asub maapinnast kõrgemal ning sõidukile toetumisel on looma tabamise tõenäosus suurem,» selgitas keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.
Kunstliku valgusallika kasutamine võimaldab tema kinnitusel täpsemalt küttida just talvepäevadel, mil loomulikku valgust napib ning pimedaks läheb juba varastel õhtutundidel.
Määratud perioodi kehtestamisel lähtus amet asjaolust, et 2015/2016 jahihooaja alguses oli Eestis metssea talvine asustustihedus umbes kuus isendit tuhande hektari jahimaa kohta. Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks vajaliku tasemeni – 1,5 isendit 1000 hektari kohta – jõudmine võtab aega hinnanguliselt kaks-kolm aastat.
Seni on keskkonnaamet kehtestanud seakatku tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri jahipiirkondades. Lisaks keelustas amet metssigade lisasöötmise ning tõhustas kütitud isenditest teavitamise süsteemi.
Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga (VTA).
VTA tuletab samas jahimeestele ja metssigade liha käitlevatele ettevõtetele meelde, et sigade Aafrika katku riskipiirkondades kütitud metssigade liha väljaviimine Eestist on keelatud.
«Riskipiirkondades kütitud metssigade liha väljaviimine Eestist on keelatud, ka siis kui loom on uuritud seakatku välistamiseks. Kehtiva seakatku tsoneerimise otsuse kohaselt loetakse riskipiirkonnaks kõik 1.–3. tsooni kuuluvad alad ehk kogu Mandri-Eesti,» ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Samuti on tema sõnul äärmiselt oluline, et kõik jahiturismi korraldajad teavitavad teistest riikidest Eestisse saabunud kütte sigade katkuga seotud riskidest ning jälgivad, et piirangutsoonides kütitud metssigade liha Eestist välja ei viidaks. «See on väga oluline ennetav meede, et vältida viiruse edasikandumist teistesse riikidesse.»
Kõik sigade Aafrika katku riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud seakatku välistamiseks ning positiivse uurimistulemuse korral nõuetekohaselt kahjutustatud. Kui kütitud metssealt võetud proov on positiivne, tuleb searümp matta viimasele asukohale võimalikult lähedale või toimetada selleks ettenähtud konteinerisse. Nakkusohtlike korjuste kahjutustamiseks tehtud kulutusi hüvitatakse Eesti jahimeeste seltsi kaudu.
1. tsoonis kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooteid võib turustada Eesti piires. 2. ja 3. tsoonis kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooteid võib turustada vaid Eestis 2. ja 3. tsooni piires.
1. tsoonis kütitud ning katku suhtes uuritud metssigade liha ja tooted peavad olema märgistatud kolmnurkse ning 2.–3. tsoonist pärinevate metssigade liha ja tooted nelinurkse järelevalvemärgiga. Seega peavad kogu riskipiirkondadest pärinev metssealiha ja sellest valmistatud tooted olema turustamisel erimärgistatud ja nende riigist väljaviimine on keelatud.